6. juunist kuni 6. augustini on ERMi näitusemajas avatud juuniküüditamise 70. aastapäevale pühendatud raamatunäitus „Meie elu lugu“. Lisaks dokumentidele, ajalookäsitlustele ja mälestusteraamatule annavad loole emotsionaalse tausta kirjad Siberist kodumaale ja esemed, mis küüditatutega kaasas olid ning mida nüüd säilitatakse perereliikviatena. Sünget teekonda tundmatusse saab jälgida näitust illustreerival kaardil ja ERMi arhiivi laekunud käsikirjaliste materjalide kaudu, mis kirjeldavad küüditamist ja küüditatute elu Siberis.
Kasutatud materjalid pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja TÜ raamatukogu fondidest ning erakogudest.
4. juunil, juuniküüditamise 70. aastapäevale pühendatud pidulikul ettekandepäeval teatri „Vanemuine“ väikeses majas kinkis Eesti Memento Liidu Tallinna osakond Eesti Rahva Muuseumile kui ürituse kaaskorraldajale komplekti Liidu poolt välja antud Eesti represseeritute registrit, mille 1941. aastat puudutav köide on nüüd näitusel väljas.
Esimese Nõukogude okupatsiooniaasta vägivalla kulminatsiooniks sai 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine. Vägivaldselt viidi kodudest ära tuhanded eesti pered. Mehed saadeti GULAGi laagritesse, naised, lapsed ja vanurid aga veeti asumisele Siberisse Novosibirski (Tomski) ja Kirovi oblastite kaugematesse piirkondadesse. 1941. aasta küüditamise ohvritest jõudsid aastakümneid hiljem tagasi kodumaale umbes 4000 inimest. Elu kaotasid üle poole äraviidutest: mehed hukati või hukkusid laagrites, naised-lapsed surid asumisel külma, nälja ning raske töö tõttu. See oli aeg, mil meie rahva intellektuaalne paremik, vaimsed ja eetilised liidrid kas tapeti füüsiliselt, saadeti Siberisse või nad pidid Läände põgenema.
6. juunist kuni 6. augustini on ERMi näitusemajas avatud juuniküüditamise 70. aastapäevale (6)
Eestlased Eestis | 13 Jun 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
MIS TOIMUS TEISTES RIIKIDES,,SEE ON NENDE SISEASI. Uut kuritööd ei saa varasematega ei põhjendada ega õigustada.
Kunagi oli ka inimsöömine tavaks. Kas siis seda arvesse võttes tuleks kannibalismi õigustada?
EEsti oli okupeeritud riik ning meil toimus genotsiid.
Tegemist on aegumatu kuriteoga.
Kunagi oli ka inimsöömine tavaks. Kas siis seda arvesse võttes tuleks kannibalismi õigustada?
EEsti oli okupeeritud riik ning meil toimus genotsiid.
Tegemist on aegumatu kuriteoga.
Küüditati umbes 11 000 inimest. Nendest 3500 olid venelased - valgekaartlased ja 420 juuti, põhiliselt trotskistid.
Arreteerituid oli 3200, ülejäänud kuulusid väljasaatmisele Vene NFSV ja Kasastani NSV küladesse. Venemaal algasid küüditamised aga juba aastal 1918
Arreteerituid oli 3200, ülejäänud kuulusid väljasaatmisele Vene NFSV ja Kasastani NSV küladesse. Venemaal algasid küüditamised aga juba aastal 1918
Britid küüditasid oma retsid ja poliitilided vastased jällegi Austraaliasse, ajades sealse põliselanikkonna kodudest minema.
Eestlased Eestis
TRENDING
