Eesti Rada lugejateks on eelkõige Saksamaal, aga ka Eestis, USA-s, Kanadas, Rootsis, Inglismaal, Prantsusmaal, Shveitsis ja Hollandis elavad eestlased.
Ajalehe Eesti Rada algusaastad
1945. a., kui Ferdinand Kool, kes oli varem Eestis olnud põllumeeste väljaande Oma Maa peatoimetaja, Augsburg-Hochfeldi põgenikelaagrisse jõudis, sai ta ülesandeks korraldada laagri informatsioonisüsteem. Kerkis üles küsimus laagrisisese bülletääni väljaandmisest.
Laagrites oli tookord iga ettevõtmise jaoks luba vaja. Augsburgi laagri komandant nõustus lehe väljaandmisega, aga tegemist pidi olema vaid ühe laagri lehega. Lisaks komandandi loale oli vaja aga saada ka UNRRA (United Nations Relief and Rehabilitatsion Administration) luba, mis ka saadi.
Ajalehele pandi nimeks Eesti Rada ja selle esimene number ilmus 29. septembril 1945 neljaleheküljelisena.
Lehe peatoimetajaks sai Ferdinand Kool ja vastutavaks toimetajaks Herbert Michelson. Lehe toimetusse kuulusid veel Karl Eerme, Johannese Hennoste ja Johannes Västrik.
Alguses ilmus leht kord nädalas 3000 eksemplaris; 1946. aastaks tõusis trükiarv 6.000-le.
Et lehte kontrolli all hoida, nõudsid sõjaväevõimud kogu lehe tõlkimist inglise keelde ja sisu esitamist UNRRA organitele. Veebruaris 1946 ilmus vabariigi aastapäevale pühendatud 12-leheküljeline number, mille sisu ajalehe sulgemise põhjustas. Västriku meenutuse kohaselt oli UNRRA direktor endast väljas: „See ei ole mingi laagri leht, vaid see on iseseisva riigi ajaleht!“
Ilmumisluba saadi küll kuu hiljem tagasi, kuid tingimusi raskendati oluliselt. Keelati igasugune poliitiliste küsimuste käsitlemine, teistest lehtedest väljavõtete tegemine, teatud materjalide avaldamine jne. Vaatamata sellele, et neid nõudeid hiljem pehmendati, suleti leht veel korraks.
Kui uueks Eesti Komitee esimeheks sai Elmar Jaska, võttis ta endale ka Eesti Raja toimetaja ülesanded.
Pärast Hochfeldi Eesti Komitee ja Eestlaste Keskesinduse vahel tekkinud arusaaamatusi Eesti Raja peremehe õiguste pärast lahkus lehe juurest enamus tegijaid. Uueks tegevtoimetajaks tuli Johannes Kaup, välispoliitika toimetajaks sai Väino Riismandel.
Lehe toimetusel õnnestus mõne aja pärast hankida tegevuslitsents, millega kadus eeltsensuur ja määrati kindlaks väljaande trükiarv ja levipiirkonnad, mida tegelikkuses eirati.
Geislingeni Eesti Rahvuskoondise väljaandel hakkas 1945 ilmuma bülletään Eesti Post, mis kujunes suurimaks eesti ajaleheks Saksamaal. Lõpuks ilmus see kaks korda nädalas. Sellest ei saanud Eesti Rada muidugi maha jääda ja ilmus siis ka kaks korda nädalas. Mõni aeg hiljem vähendati Eesti Raja lehekülgede arvu ja hakati seda välja andma kolm korda nädalas.
Nii kestis lehtede omavaheline rivaalitsemine, kuni tingimused Saksamaal kaasmaalaste arvuka emigratsiooni tõttu oluliselt muutusid.
Suurem osa lugejaskonnast rändas Saksamaalt välja. Nii selle kui majandusliku olukorra halvenemise tõttu leppisid lehtede toimetused kokku, et ülejäänud lehe tellijaile saadetakse nii Eesti Post kui ka Eesti Rada — üks ühel ja teine teisel nädalal. Selleks moodustati 10. septembril 1948 uus osaühisus Eesti Ajaleht Välismaal.
Eesti Posti ilmus kuni 1953. a. alguseni.
Ühemeheväljaanne
Alates 1952. aastast andis Västrik Eesti Rada välja üksinda. Leht ilmus vaid kord kuus 2-leheküljelisena pingelise majandusliku olukorra tõttu.
Oluline muudatus toimus a. 1977, mil Eesti Rada kui Saksamaa eestlaste häälekandja hakkas saama Eestlaste Keskkomitee kaudu rahalist toetust Bonni keskvalitsuselt. Lehekülgede arv suurenes. Västrik kutsus toimetusse Edgar Bergmanni ja Arnold Koka. Lugejale suudeti pakkuda varasemast tunduvalt sisukamat lehte. Peale Johannes Västriku surma (1990) võttis EÜSL Eesti Raja väljaandmise oma hooleks. Ajalehe toimetajateks olid Ülo Semmel Martin Lokk, Valdu Nurmissaar ja Vilma Brinkmann.
Suureks hoobiks ajalehele oli Bonni toetuse lõplik äravõtmine a. 1997, mida põhjendati Eesti Vabariigi iseseisvusega. Soovitati abi saamiseks pöörduda Tallinna poole.
Järjekordselt hõljus Eesti Raja kohal sulgemise oht. Ilmumise lõpetamise oht tõi esile ootamatult palju lehe pooldajaid, kes jätkamist soovisid.
Novembris 1996 andis EÜSL-i Esinduskogu Urmas Paidrele — tollasele Münsteri Ülikooli publitsistikatudengile Eestist — volitused Eesti Raja vastutava toimetaja kohale asumiseks ning lehe jätkuva väljaande organiseerimiseks.
1997. a. esimene number ilmus juba Eestis trükituna ning sai oma uue kvaliteedi tõttu kohe positiivse suhtumise osaliseks. Eesti Raja abitoimetajaks said Merike Miländer Kölnist ja toimetuse kaastöötajaks Sulo Rosenthal Aachenist.
Ning taas kord on käes muutuste aeg. Alates 2005. a. II poolest on ajalehel Eesti Rada uus toimetus ja toimetaja.
Oleme ümber hinnanud ja täpsemalt määratlenud EÜSLi, Eesti Raja toimetaja ning Saksamaa eestlaste rolli väliseestlaste vanima ajalehe väljaandmisel ja püsimisel.
Tahame hoida oma lugejaskonda, siinsete eestlaste vanemat generatsiooni, samas aga ka laieneda ning pakkuda lugemist noorematelegi.
Tahame ajalehte, mille peale „iga ilmaga kindel saab olla“, et ta õigeaegselt postkastis on ja et seal kõigile ka palju ja huvitavat lugemist leidub.
20. oktoobril 2005 ilmub ajalehe Eesti Rada 60. juubelile pühendatud number, kust leiate mahuka tagasivaate ajaloole, huvitavaid artikleid vanadest lehtedest, lugejate meenutusi jpm.
Seoses juubelinumbri ilmumisega ootame 10. oktoobrini 2005 meie kauaaegsete lugejate arvamusi ja mälestusi, mida palume saata postiga aadressil:
Mare Rahkema / Eesti Rada
Im Wolfhagen 29a, 42929 Wermelskirchen, Deutschland või emaili teel:EestiRada@yahoo.de
(no photos)