Alljärgnev on põgus ülevaade eelmise nädalavahetuse sündmuste karusellist, millega tähistati II maailmasõja lõpu 60. aastapäeva. Ehkki enamus lugejaid on toimunuga kursis, oleks siiski vale kõnealust teemat ignoreerida, kuna see puudutab nii või teisiti igaühte meist.
Selline oli Tallinna Tõnismäe II maailmasõjas hukkunud punaarmeelaste mälestusmärgi esine „võidupühale“ järgneval 10. mai hommikul. Neil kes tulevad siia langenud sangareid mälestama on huvitav komme pista lilled vartpidi mulda püsti, jättes seega mulje nagu lokkaks lillepõld. Foto: Riina Kindlam
Alustaksin Ottawast, kus Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja EV Aupeakonsulaat Torontos andsid oma tähendusrikka avalöögi 5. mail toimunud pressikonverentsiga, püüdes Kanada parlamendi hoones rahvaasemikele selgeks teha meiepoolset ajalookäsitlust II maailmasõjale eelnenud sündmuste, sõja enda, selle lõpu ja tagajärgede kohta.
USA selge toetus baltlastele
USA presidendi George W. Bushi 7. mai visiidiga Riiga sattusid Baltimaad taas rahvusvahelise pressi huviorbiiti. Balti presidentide Arnold Rüütli, Vaira Vike Freiberga ja Valdas Adamkuse kohtumisel USA presidendiga tõusis olulisele kohale mitte ainult tõde Balti riikide ajaloost, vaid ka see, kuidas Eesti, Läti ja Leedu saaksid aidata kaasa demokraatia edendamisele naaberriikides. Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil kinnitas president Bush, et mineviku õppetunde ei unustata ja teiste generatsioonide vigu ei korrata. Ta nimetas Nõukogude okupatsiooni Balti riikides „ajaloo üheks suurimaks veaks”.
Bush pidas hiljem Riias ajaloolise kõne, mida käsitleb tänase lehe kommentaariveerul Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos Jüri Luik.
Riias samal ajal viibinud Euroopa Parlamendi saadik Toomas Hendrik Ilves ütles Postimehele, et Bushi visiit Lätti saadab signaali, millega USA toetab Balti riikide ajalookäsitlust. Ilves ütles, et Venemaa lootis 9. mai tähistamisega palju saavutada, kuid selle tähtpäeva esiletoomine tuli „neile bumerangina tagasi“. Ta arvas, et kui poleks olnud Venemaa nii intensiivseid rünnakuid Läti vastu, poleks Bush Riiga sõitnudki.
Presidendi visiit Riiga ja kohtumine Balti riigipeadega edastas maailmale jõulise sõnumi USA suhtumisest II maailmasõja võidu ja kaotuse küsimusse. Väsimatult kordas kogu lääne meedia neil päevil, et NL-i võit natsi-Saksamaa üle oli samaaegselt Baltimaade 50 aastat kestnud ränga okupatsiooniaja alguseks.
Lääne-Euroopa mälestas kangelasi
8. mail koondus pressi tähelepanu Lääne-Euroopasse, kus tähistati II maailmasõja lõppu. Liigutav oli jälgida hollandlaste sooja suhtumist Kanada veteranidesse, kellest paljud kasutasid liikumiseks ratastooli või ka vanu veoautosid. Nendele veteranidele jääb see joviaalne võidupidu võibolla ka viimaseks.
Pea igas Euroopa riigis asetasid riigipead pärgi võitlejate memoriaalidele ja korraldati mälestustseremooniaid.
USA president liikus eelmisel nädalavahetusel Euroopas ringi lausa süstikuna, nii jõudis ta ka Hollandisse avaldama austust Euroopa vabastamisel hukkunud liitlasvägede sõduritele.
9. mail Moskvas ...
Venemaa pealinnas leidsid esmaspäeval aset ülepaisutatult uhked pidustused 57 maailma riigipea osavõtul, kes võtsid kohad sisse Lenini mausoleumi rõdul, jälgimaks nõukogulike sümbolite all toimuvat paraadi Punasel väljakul. Ainus vahe oli vast selles, et vanasti seisid punased riigiisad mausoleumi katusel, nüüd aga kunagiste vaenlasteks tembeldatud riikide juhid koos Vene presidendi jt. tähtsate tegelastega selle ette ehitatud rõdul. Ka ei toodud Punasele väljakule tanke ega rakette.
Balti presidentidest viibis Moskvas Vaira Vike-Freiberga, kes Lääne ajakirjanike jaoks oli seal üks populaarsemaid intervjueeritavaid. Vastates BBC reporteri pisut provotseerivale küsimusele lätlaste koostööst sakslastega, küsis Läti president teravalt vastu, mida arvata kollaboratsioonist venelastega. Reporter taganes vaikselt.
Vastupidiselt rahvusvahelise üldsuse lootustele, ei väljendanud Putin mingit kahetsust N. Liidu domineerimise üle Ida-Euroopas ega Baltimaade okupeerimise pärast. Ehkki ta mainis oma kõnes ka lääneliitlaste osa võidu saavutamisel natsi-Saksamaa üle, toonitas ta eriti Venemaa ohvreid — ca 27 miljoni kodaniku hukkumist ja lisas, et just punaarmee viis sõja võiduka lõpuni. (Teleris oli küllalt neil päevil mälestusi selle sõja „võitjate” vägitegudest Saksamaal).
Vaatlejad on veendunud, et Moskva pidustuste korraldamisega tahtis Kreml ellu äratada Venemaa (NL) endist võimsust ja suurust, mis aga ilmselt ebaõnnestus.
Siiani on selgusetu, kas presidendid Bush ja Putin käsitlesid oma vestluses ka Balti riikide traagilist saatust.
..... ja Tallinnas
Tasub vaid vaadata selle loo juurde kuuluvat Riina Kindlami pilti, et mõista, kui tähtis on tänagi Eesti muulastele 1947.a. püstitatud pronkssõdur ja selle ümbrus. Seekord oli osalenute hulgas arvukalt noori. Ööl vastu 9. maid oli pronkssõdur punase värviga üle valatud, aga linnapea Tõnis Paltsi korraldusel puhastati see kärmelt, ja punapidu võis alata. Joodi shampanjat ja viina, vanurid musitasid ja kallistasid, kõlasid sõdurilaulud, näha oli Stalini pilte.
Siia võiks veel lisada ülaltoodud sündmustega seoses president Bushi tähendusrikka visiidi Gruusiasse, millega USA väljendas toetust Gruusia noorele demokraatiale ja ka Vene—Euroopa Liidu tippkohtumisel sõlmitud leppe, millega Moskvale avatakse juba lahkelt uks Euroopasse. Juba järgmisel päeval läks kõik vanaviisi: Moskvast lennutati Eesti ja Läti pihta taas mürginooli. Midagi pole muutunud ...
