Eeloleval sügisel täitub tõepoolest juba 60 aastat ajast, mil pidime sügistormides maha jätma oma armsa Eesti. Paljud põgenenuist on juba läinud teise ilma, kuid küllaltki paljud on veel siin ilmas, kandes jätkuvalt südamesopis põgenikutee valu ja vaeva. Meil leidub ka järeltulijaid, kellede meelde ja mällu on vanemad ja vanavanemad istutanud fakte ja mälestuskilde esivanemate maalt põgenemise põhjuste ja sellega kaasnenud vaevade vallast.
Rootsi post on heaks kiitnud eritempli, millega tembeldatakse saadetisi Dalarö postkontoris eestlaste suurpõgenemise 60. aastapäeva tähistamiseks. Templil on põgenikepaat merel, mis maabumas Rootsi rannikul, kust paistavad majade katused ja sümboolne tuletorn märkimaks ohtliku mereteekonna õnnelikku lõppu (Eesti Päevaleht, 24.06.04, lk.3).
Oma kirjapandud mälestustes on mul eredalt meeles, et noore põgenikuna ma erilist hirmu ei osanud tunnetada, kuid mind valdas ääretu üksilduse tunne, mis on jäänud mu sagedaseks saatjaks eluteel. Nagu paljudel teistelgi, ei olnud minuga kaasas ühtki perekonnaliiget.
Kolm Toronto eesti rühmitust on otsustanud korraldada põgenemise 60. aastapäeva mälestamise ürituse. Need on: Bibliograafia Klubi, Eesti Kultuuripärandi Klubi ja prof. Tiina Kirsi juhendatav elulugude kirjutamise rühm. Kavas oleks põgenemise mälestuste esitamine ja videolindistatud intervjuu põgenemise teemal. Hiljuti toimus Toronto Eesti Täienduskoolides projekt, kus õpilased intervjueerisid oma vanavanemaid põgenemise teemal. Loodame ka üht sellist lugu meie üritusel kuulda. Muusikalises osas oleme sondeerinud pinda Relvavendade Ansambli esinemiseks.
Põgenemise mälestamise õhtupoolik toimub
laupäeval, 16.oktoobril 2004
Tartu College'i saalis Torontos
Korraldame ka vastavasisulised näitused: AABS'i konverentsi haruldane fotonäitus Balti rahvaste põgenemise teemal, vastavasisulise kirjanduse väljapanek jne. Müügil on ja esitletakse esimest korda elulugude kirjutajate rühma jarjekordset raamatut Mälutunglad III.
Jah, mälestuste kirjutamisel on selgelt ilmsiks tulnud jäljed, mis põgenemine on jätnud inimhinge. Tihti on esimeste talletatud lugude hulgas just kodust lahkumise, kõige kalli ja unustamatu mahajätmise teemad. Mäletame okupeerijaid, mõtleme igatsusega oma sõdurpoistele ja nende lauludele, meenutame armsaid inimesi ja paiku, mis tulid maha jätta igaveseks. Loodame, et kavandatud õhtupoolikust kujuneb väärikas ausammas meie kannatuste, kuid ka rõõmude tähistamiseks.
60 aastat suure põgenemisteekonna alustamisest (77)
Eestlased Kanadas | 20 Jul 2004 | Aino MüllerbeckEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Tegelikult surmahirm saatis Teid Kanadasse;,julgeid ja vaeseid tabasid tiblad.Idamaalaste pool selliseid trikke teha ei soovitata,reetmine asendatakse surmaga,[v.a. naised & lapsed]
Ärme kiru neid põgenejaid miski, sest et isegi Välisministeeriumi andmetel on teada, et Konstantin Päts tegi "üheteistkümnendal tunnil" kõik, et saaks USA-sse, kuigi see osutuks liiga hiljaks. Tore on et eestlased said vabaduse eest võidelda välismaal, tänu selle et nad tollal moodustasid küllaltki suur kogukond oma maades, kuid sama tõepoolest müts maha nende ees kes sisemiselt võitlesid selle eest, et eestluse vaim jääks püsime nende järeltulijatesse. Tegemist on kahe väga erineva missiooni tunnetega, aga nad olid mõlemad vaja, ja tagantjärele pole midagi suurt kiruda..mõlemad pooled täitsid oma ülesanded väärikalt!
Jajaa, ...ja maad võttis vaikus väikese metsarahva, jäneste ja oravate seas kui sai selgeks, et karu kuulab pealt. No mis siis nüüd teha, võtta kosmosepaadid ja põgeneda Kuule? Sinna pole venelased siiamaani jõudnud, saaks rahulikult kodu- ja väliseestlaste omavahelised asjad sirgeks rääkida....
Eestlased Kanadas
TRENDING
