Põliseestlasena Torontost 80 km põhja poole jäävasse Jõekääru laste suvekodusse sattudes tekib vägisi tunne, et sa polegi kodumaalt lahkunud, sest kõik kokku mõjub nagu tükike Eestit.
Just nõnda tundsin end juba möödunud aasta juuni viimastel päevadel, kui esimest korda Kanada eestlaste rajatud suvelaagrisse jõudsin. Kusjuures põhjus polnud mitte ainult teispool
ookeani tavatuna mõjuvates eestikeelsetes tänavasiltides ja eesti keelt kõnelevates inimestes, kel suvilad kohe laagri kõrval. Pigem rabas mind midagi silmale nähtamatut, mis tekitab tunde, et oled kodus. Seda illusiooni ei kahanda isegi teistsugused taimed, linnud, loomad ega uue nurga alt paistev öine tähistaevas. Ehk võlgneme tänu mitme põlvkonna jagu eestlastele, kes on laagrile endast jälje jätnud?
http://m.ohtuleht.ee/538295
