7. märtsil möödub sada aastat Jaan Poska surmast. Poska sajanda surma-aastapäeva puhul toimus Tallinna Siselinna kalmistul mälestustseremoonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus. Tallinna linnavolikogu kinkis Poska majale raamatu, mis kunagi on kuulunud Jaan Poska isiklikku raamatukokku.
Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning lahkus meie hulgast 54.eluaastal, oma elutöö kõrghetkel, peale Tartu rahulepingu allakirjutamist 7. märtsil 1920. Ta oli esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Eesti autonoomia ja Maapäeva ning Tartu rahulepingu sõlmimisega. Jaan Poska oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 linnapea. Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918.aastal, sai Poskast meie esimene välisminister ja välisdelegatsiooni juht, kes Pariisi rahukonverentsil taotles Eesti de-jure tunnustamist.
Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil toimunud mälestustseremoonial pidas hingepalvuse Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik, mälestuskimbud asetasid kalmule Jaan Poska sugulased, Riigikogu esimees Henn Põlluaas,EV Välisministeeriumi esindaja Jüri Trei, Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Samuti osalesid tseremoonial Jaan Poska Mälestusfondi, Eesti Lipu Seltsi, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased ja õpetaja ning Tallinna Jaan Poska Lasteaia, Jõgeva Vallavalitsuse ja Laiuse Jaan Poska Põhikooli esindajad.
Tallinna linna ja Jaan Poska Mälestusfondi poolt taastatud kodumajas toimus mälestusüritus, kus meenutati tema tegemisi ja külalistele tutvustati Poska māja taastamise ja muuseumi loomise lugu . Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik kinkis Poska majale Sankt-Peterburis 1889.aastal ilmunud kriminaal-ja tsiviilasjade seaduste kogu, mis volikogu esimehe kinnitusel kuulus Jaan Poskale.