Täna möödub 74 aastat suurest eestlaste küüditamisest Siberisse. Nõukogude võim küüditas 1949. aasta märtsis kodumaalt minema üle 20 000 eestlase, nendest 49,4% naised, 29,8% lapsed ja 20,8% mehed, kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000 inimest. Küüditamise operatsioon viidi läbi kõigis Balti riikides, kokku küüditati 95 000 inimest.
Tseremoonial Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaali juures esinesid sõnavõttudega riigikogu esimees Jüri Ratas, peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Lea Danilson-Järg, diplomaatilise korpuse vanem Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Mälestuspalvuse pidas Tallinna praost Jaak Aus.
„Märtsiküüditamise ohvreid mälestades tuleb täna kahjuks tõdeda, et Venemaa ei ole muutunud ning tahab jätkuvalt oma naaberrahvaid hävitada. Samas on Euroopa oma minevikust õppinud ja seisab koos NATO liitlastega ühtsena Ukraina kaitsel. Seekord tuleb agressor kindlasti vastutusele võtta, sest karistamatus viib vaid uute kuritegudeni. Ka märtsiküüditamise ohvrite mälestus nõuab meilt seda,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Vabaduse väljakul on avatud installatsioon endise Nõukogude Liidu piiri ja raudteeharudega, mis viisid küüditatuid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse.
Eesti Mälu Instituudi algatusel värvub 25. märtsi õhtul traditsiooniliselt Patarei vangla merepoolne külg küüditatute mälestuseks valgusinstallatsioonina punaseks.
