Kolmapäeval, 14. juunil möödus 82 aastat traagilisest päevast, kui Nõukogude okupatsiooniväed küüditasid Eestist umbes 10 000 inimest Siberisse. Tähtpäeval mälestatakse küüditamise ohvreid üle Eesti ja ka mujal maailmas. Tallinnas Vabaduse väljakul on avatud installatsioon «Pisarate küüdiauto» ning kell 16 algab Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalis mälestustseremoonia ja -kontsert. Torontos, Kanadas tähistavad Eesti, Läti ja Leedu kogukonnad seda päeva küünalde süütamise tseremooniaga kell 19.00 Toronto Raekoja platsil.
Juuniküüditamine oli 14. juunil 1941 toimunud Nõukogude repressiivorganite (NKVD) teostatud esimene massiline küüditamine Baltikumist, mille käigus arreteeriti Eestist umbes 3000 meest, kellest enamik suri GULAG-i koonduslaagrites. Nende perekonnaliikmed – umbes 7000 naist-last-vanurit – saadeti Eestist välja Siberi küladesse, kus samuti paljud hukkusid.
Operatsiooni eesmärk oli kodumaalt välja viia omariikluse kandjad: riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad jt, keda kommunistlik ideoloogia käsitles oma vastastena.
Leinapäeva puhul heiskavad kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti lipu leinalipuna. Leinalippe on oodatud heiskama ka kõik teised. Lipud heisatakse hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse kell 22.
Allpool fotosid juuniküüditamise tähistamisest Tallinnas Ülo Isbergi kaamerast.
