Just sellel päeval pommitas Nõukogude armee 80% Tallinna elamispinnast rusudeks, tappes pea pool tuhat eestlast. Tallinnas meenutati seda sündmust leinajumalateenistusega Kaarli kirikus ja temaatilise noortekonverentsiga. Õhtul süüdati Harjumäel sadu küünlaid selle kurva sündmuse mälestuseks.
SL Õhtuleht kirjutas, et nüüd, „ligi 15 aastat pärast Harju tänava varemete väljakaevamist, seisavad need rohtu kasvanult ja ilma tähelepanu äratava märgistuseta“.
Samal ajal, kui New York arutleb, mida teha Maailma Kaubanduskeskuse tühjaks jäänud maalapiga, seisab meie kunagine juveeli- ja veinipoodide piirkond just sellisena, nagu ta juhuslikult jäeti.
SLÕL leiab, et eestlased peaksid selle koha ometi vääriliselt tähistama. Kas siis teha sinna mälestuspark, nagu New Yorgis kaalutakse, või taastada kunagised hooned või ehitada uued majad, mis sümboliseeriksid vähemalt osagi sellest, mida sõjaaegne rünnak meie rahvale tähendas.
Kindlasti peaks Harjumäel olema midagi sellist, mis meenutaks meile 9. märtsi traagilisi sündmusi.
„58 aasta pärast Manhattani tipus jalutades teavad ka kõik kaksiktorne mitte kunagi näinud noored ameeriklased seda, mis juhtus 11. septembril 2001,“ kirjutab leht ja lisab, et II maailmasõda mäletavate eestlaste põlvkond jääb aasta-aastalt hõredamaks. Seetõttu peaks Harju tänava ääres ette võtma midagi niisugust, et ka tänaste ja homsete eestlaste jaoks kuupäev 9.03 teistest märtsikuupäevadest eristuks. (SLÕL/ref.EP)