28. novembril 1918 algas see sõda Narva rindel Keldrimäe lahinguga. 30. novembril 2008 tähistati seda piduliku kontsert-aktusega Toronto Eesti Majas. Korraldajaks oli Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas, aupatroonideks EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas. Teadustajana tegutses aktusel Lennuväepoiste Klubi esimees Guido Toming.
Aktus algas avamänguga helilindilt. Orkestrilt kõlas uhke ja pidulik „Porilaste marss“. Seejärel asus kõnepulti avasõnaks ÜEVK ja EVLK esimees kol-ltn Ülo Tamre, kes rõhutas Vabadussõja vaimu, mille kinkis meile esiisade eeskuju ja mille kutsele järgnesid noored aastatel 1941-1944 ning hiljem metsavennad.
1. detsembril 1924 toimus Venemaalt juhitud Eesti Vabariigi kukutamiskatse, mida püüti serveerida rahva ülestõusuna. See suruti maha samal päeval, kuid nõudis ohvriks 21 tubli eestlase elu, nende hulgas 4 Tondi Sõjakooli kadetti. Kuigi Venemaa valitsejad on pidevalt demonstreerinud oma silmakirjalikkust meie riigi sõltumatuse tunnustamise osas, leierdavad mõned tänapäeva poliitikud ikka veel Venemaast kui demokraatlikust riigist ja soovitavad Tartu Rahulepingu kõrvaldamist piirilepingu sõlmimise tingimuste seast. Peame loobuma unistustest ja järeleandmistest lootuses saavutada Venemaaga sõbralikku koostööd. Vajame kohustuslikku ajateenistust. Me ei tohi usaldada oma idanaabrit. Koondagu ja ühendagu kodus ja võõrsil elavaid eestlasi kodumaa armastus ja Vabadussõja vaim.
Avo Kittaski laulugrupp „Viisivelled“ esitas kolm sõdurilaulu. Kõik lauljad kuulusid Toronto Eesti Meeskoori koos maestro Charles Kipperiga klaveril, ja ka mingisse akadeemilisse organisatsiooni. Avo seletust mööda oli sel sümboolne tähendus: Vabadussõja puhkemisel astusid paljud korporatsioonid sõjaväkke
in corpore. Laulud võeti vastu tugeva aplausiga.
Langenute mälestus, mille viis läbi kaplan-nltn Ants Tooming, oli üks haaravamaid ja südamlikumaid, mida siinkirjutaja on kogenud. Vaimulik meenutas mehi, kes läksid üksmeelselt oma maa ja rahva vabadust kaitsma: noorukesed koolipoisid, pasteldes popsid, näitlejad teatri garderoobist laenatud riietuses. Meenutas ka neid sõtta saatnud emasid, kelledest nii mõnigi pidi oma poega leinama jääma. Leinaseisaku ajal laulsid „Viisivelled“ Aaviku traditsioonilise „Laul langenud kangelastele“.
Aktuse peakõnelejaks oli kolonel Meelis Kiili, keda tutvustas kapten Ülo Isberg. Kolonel Kiili on EV sõjaväeatashee saatkondade juures Põhja-Ameerikas, asukohaga Washingtonis. Aktusel viibis ta koos abikaasa ja tütrega.
Kõneleja tõstis esile kurioosumi, et eestlased tähistavad ainsa rahvana sõja algust, mitte lõppu. See ei tähenda kaugeltki, et oleme nii sõjakas rahvas, vaid kõnesolev sõda ülekaaluka vaenlase vastu tõi meile iseseisvuse. Oleme kahjuks sattunud elama ebamugava naabri kõrvale, kelle vastu on meil tulnud ka hiljem võidelda. Kodueestlased pidid kaua pealt vaatama, kuidas võõrad meie maal peremehetsesid, kui võidetud vabadus oli taas kaotatud. Väliseestlastel oli õnn elada väärtustel põhinevas läänemaailmas. Nende Ameerika Hääle kaudu saadetud sõnumitel oli suur väärtus. Siin hoiti legitiimset valitsust, kodumaal käis vastupanu teiste meetoditega. Kõneleja tõi näitena esile rea väliseestlastest ohvitsere, kes seda läänelikku vaimu on kodumaale toimetanud ja kodumaistele relvavendadele suunda näidanud.
Kõneleja meenutas Jakob Hurda küsimust, mida ta noore mehena ei mõistnud: kui palju vabadust suudab eesti rahvas välja kannatada? Vabadusega kaasub vastutus. Tuleb luua vääriline elu oma rahvale; tuleb austada neid, kes selle vabaduse eest on võidelnud; selle ideaalid tuleb edasi anda nooremale põlvkonnale. On vabadus meile tagatud? Winston Churchill on ütelnud, et rahvastel pole sõpru, on ainult huvid. Tänapäeval peavad meie sõdurid olude sunnil võitlema teistel rinnetel, siiski kaitstes oma vabadust.
Vabadussammas meile kõigile on kerkimas, vabadusrist kogu rahvale. Et see on klaasist, tuletagu meile meelde, et vabadus on habras ja seda tuleb pidevalt kaitsta.
Ksv John Reinoja deklameeris Henrik Visnapuu paguluse algpäevil loodud luulet, mis oli täis lootust ja usku meie kodumaa taasvabanemisse.
Vahelduseks pakuti midagi ka silmale. Kalev Estienne maailmaklassi võistlusrühm esines laval, nende juht Evelyn Koop andis mikrofoni ees seletusi. Esitati kolm soolonumbrit ja kaks grupiettekannet. Noorte neidude graatsilist liikumist lintide ja pallidega jälgiti suure huvi ja elevusega.
„Viisivelledel“ oli veel kolm laulu varuks ning nüüd lubati mõne laulu juures ka publikul häält tõsta. Seda võimalust ei jäetud kasutamata.
Oli tulnud rida tervitusi. Kirjalikud tervitused luges ette teadustaja Guido Toming, pikemaid aja säästmise huvides kärpides. Kirjalikult tervitasid EV peaminister Andrus Ansip, Eesti Kaitseväe ülemjuhataja kindral Ants Laaneots, Kaitseliidu ülem kol-ltn Raivo Lumiste ja Esto 2009 komitee. Kohalviibijaist tervitasid EV ajutine asjur Kanadas Rasmus Lumi, EV aupeakonsul Laas Leivat ja EKNi esimees Avo Kittask, kes ühtlasi pidulikult eemaldas katte admiral Pitka bareljeefilt. Veel tervitasid Camp Bordenis õppivate kursantide poolt KL Põlva Maleva pealik major Tarmo Sütt ja Sihtasutus Vabaduse Monument esimees Aivar Reivik.
Lõppsõna ütles EVLK juhatuse liige ksv Endel Lindaja, kelle ettepanekul lõpetati aktus Eesti Vabariigi hümniga.
Pärast kümneminutilist vaheaega jätkus koosviibimine lõunasöögiga. Kaplan Ants Tooming luges söögipalve ja seejärel külastati kohvikuperenaise Ülle Veltmanni valmistatud külmlauda.
Peale ülalmainitud tervitaja olid Camp Bordenist kohal veel järgmised kursandid: EV presidendi nõuniku abi Mailis Neppo, Õhuväe Ämari Õhubaasilogistika ülem kpt Marju Rondo, maaväe staabist ltn Silver Andre ja sõjaväepolitseist ltn Rain Leisi.
Olid ette nähtud ka ühislaulud, kuid sisutiheda ja kunstikunstiküllase aktuse tõttu olid koosolijate meelte vastuvõtuvõime ja tegutsemisiha ammendatud. Laulame järgmisel aastal.
