98-aastane Eestist pärit Asko Kütti on Kanadas elanud 75 aastat aastat. Ta on seal üles kasvatanud oma lapsed ja lapselapsed ning seejuures pannud suurt rõhku eesti keele ja kultuuri säilitamisele. Oma kõrge ea juures on tal veel üks unistus: näha oma lapselapselapsi ning neile paar eestikeelset sõna õpetada.Vikerraadios alustas 4. oktoobri saatesari "Võõrsil ja kodus", mis viib kuulajad külla seitsmele Kanada väliseesti perele. Sarjas saavad sõna need, kes pidid üle elama põgenemise Eestist ning rasked immigrandi-aastad, võõrsil sündinud ja kasvanud teise põlvkonna esindajad, kelle jaoks Eesti oli aastaid kauge ja kättesaamatu, ning ka noored, kes elavad avatud maailmas, kus rahvuslik identiteet vajab uuesti mõtestamist.
Esimeses saates jagasid oma mälestusi ja kogemusi Asko Kütti, tema lapsed Karin Otsa ja Toomas Kütti ning lapselapsed Eva ja Mihkel Kütti.Asko Kütti sündis 1926. aastal Petseris ning käis Tartus koolis. Tänaseks 98-aastane mees on oma silmaga näinud nii Petseri suurpõlengut, Tallinna märtsipommitamist kui ka Dresdeni pommitamisele järgnenud tuletormi. Veel Eestis olles oli sõjakeerise lähenedes Asko esimeseks sooviks Soome minna, aga see plaan paraku luhtus.
"Nõukogude Liit murdis peale ja hirm oli suur. Ma üritasin Soome minna, aga see ei läinud korda, sest küüdimehe paadiga juhtus midagi. Kuna saime teada, et küüdimees ei tule, siis mõtlesin, et enne kui me Tartusse tagasi läheme, käime teatris ära. Läksime Estoniasse, seal mängiti "Kratti". Keset etendust tuli suur käsk ja aeti meid välja – mu kaabu ja mantel on siiani seal riidehoius," meenutas Asko 9. märtsil 1944. aastal toimunud Tallinna pommitamist.
Asko sõnul polnud publikus paanikat, järgiti korraldusi ja majast tuldi rahulikult välja. Sama aasta augustis sai Asko mobilisatsioonikutse saksa sõjaväkke. Kuna karistuseks oli mahalaskmine, polnud valikut. 18-aastane Asko lahkus kodust 17. augustil, ema sünnipäeval, et sinna enam mitte kunagi naasta. Saksa sõjaväega koos lahkus Asko Tallinnast ning Saksamaa pinnal võeti ta pärast lahingus haavata saamist Ameerika vägede poolt kinni. Järgmised 14 kuud veetis ta vangilaagris, kus tuli taluda nii külma kui ka nälja.
https://menu.err.ee/1609482550... 
