Mina isiklikult pean õigeks,et ennepüeaksid olema meile selged vaimsed põhimõtted,mida siis füüsiliuse maailma võimalustega arvestades teostada.
Paraku on tänases Eestis ja küllap mujalgi liiga esiplaanile tõusnud füüsiliste realiteetide arvestamine kui kõige esmasega.Hoiak paljudel selline,et kui aega rahateenimisest üle jääb-võib-olla kunagi hakkan siis vaimse poole peale mõtlema...
Praktika on selline,et ega hakkagi...teadvus on täis vaid argi askeldusi ja see,et kuidas me oma elu elame on tõrjutud uinuvasse olekusse. Hiljuti kuulsin raadiost kellegi ettepanekut usuõpetuse asemel koolides kohustuslikus korras sisse viia sõjaväeks ettevalmistamine...Mida keegi eelistab.
Kahju,et me ei oska väärtusi just tähtsuse järjekorras paika panna ja see,mida enamik väärtustab loob sundõhustiku neile,kes teisi asju väärtusteks peavad.
...ja nii polegi enam sageli väärust ei elul ega sellel,et haiget saab HING meie kehas,mida me kull ei näe aga ometi me räägime,et ta on meil olemas!