Oleks ülim rumalus võtta Ilvese juttu tõsiselt, sest sellel mehel on kaks MINA. Üks on maailmakodaniku oma, mis väljendub samamoodi nagu venelastelgi: kuhu kohvri maha paneb, see ongi kodumaa... Väline kest viitab eestlusele, silmakirjalikult mulgi rahvusrõivaid. On ka kolmas, amoraalne külg, aga see on enam-vähem kõigil poliitikutel, liiderlikkus ja lembelisus noorte naiste järele, kusjuures vana visatakse kõrvale, kui kasutu riideräbal.

Eestil oli enne maid 2005 kehtiv piirileping olemas. Hr Ilves, presidendid, valitsused ja riigikogu liikmed pidid teadma ka seda et Vene Föderatsiooni oli ühepoolselt piiri nihutanud Eesti Vabariigi territooriumile. Miks oli seda siis vaja seadustada, kui oli teada et "Venemaa ei käitu rahvusvaheliste normide kohaselt"? Eesti oleks saanud olla näoga Euroopa poole kas siis kui piiri muutmise lepingu sõlmimisega oleks oodatud 30 aastat. Miks peab Eesti kogu aega ja iga hinna eest püüdma luua häid suhteid Venemaaga? Kas uut lepingut oli vaja selleks et Venemaa saaks kindlalt väita et EV on ENSV õigusjärglane? Seda et Eestis venelasi meid fašismist vabastajateks peetakse on meie riigijuhid igaaastaste punaveteraanide pidustuste lubamisega kinnitanud.