Tahtsin lihtsalt jagada paar mälestust Hr. Rubergist. Jõekäärul, lasketiirul oli sääskede tapmine keelatud ja ma mäletan et see oli väga hea enesekontrolli harjutus.
Ma mäletan Kalevipoja õhtuid, kui välku lõi ja karu mõmm-mõmm.
Ma mäletan lemmik tegevusi nahatares ja samal ajal hoides Hr. Rubergi silmakulme et ta näha saaks.
Aga kõige eredamad mälestused olid tema jutud Valgest vaimust ja metsavendadest. Need jutud mis on mitmest noorest "Kanadalasest" teinud põlis Eestlasi. Ärge unustage Hr. Rubergi sõnu, "Kui kaob keel, Kaob rahvas!" Elagu Eesti!