Hästi õeldud!
... aga nüüd meil on 10 aastat mille jooksul kavandada ja kujundada kõige võimsamat Vabariigi sünnipäeva mida varem pole kusagil nähtud. Paneme pead tööle. Hakkame mõtteid koguma ja vahetama ja teeme nii, et KÕIK eestlased tahavad osaleda, rinda kloppida ja lippu lehvitada uhkelt.

Mina, üksik ema, võtsin noore tütre kaasa ja kõmpisime koos aktusele. Silmas pisar, näitasin ja rääkisin lapsele kus ja kuidas vanasti oli, kui vanavanemad (tema vanavanavanemad) vapralt ja lõbusalt osalemas, mina ja vend ja meie vanemad ka uhkelt eesti sõprade hulgas tegelemas. Olen ma liiga sentimentaalne? Või olen uhke et soontes voolab eesti veri?

Arvan et aktus oli ilus, huvitav ja hästi korraldatud.

Jah, kindlasti vastab! Vaata kui hea taseme saavutas välis-eesti kirjandus? See on vapustavalt suur saavutus. Aga ühiskonnategevus on kuidagi üle kivide ja kändude edasi arenenud, mingil määral tänu vastasleeride tegevusele. Kui oleks olnud palju rohkem üksmeelt, oleks täna veel palju rohkem aktiivseid eestlasi, eriti noori. Leivat on palju teinud selle heaks, aga tema üksinda ei suuda kogu selle töö ära teha. Oli teisi kes ei toetanud noori õigel ajal, ja nüüd on tulemus nagu ta on. Kahju muidugi, aga Eestis on veel võimalus natukenegi asju arendada või osa saada värskematest eestluse tuultest niikaua kui nad puhuvad me rahva seljataga.

Olen ise üllatanud, aga olen Maxim'iga nõus seekord.

Tihti, noored eestlased ei ole toetatud küllalt või korralikkult või nende vanemad "ei viitsinud" oma lapsi kasvatada eestlasteks ja selle tõttu, meie seltskond jääb väiksemaks ja väiksemaks.

Meil on tõesti vaja vaadata mis üritused on väga hästi läinud viimastel aastatel ja nendest ideid võtta eesti 100. sünnipäeva peoks.

Loodan et need organisatsioonid kes korraldavad suuremad üritused ikka panevad õiged rattad käigule juba nüüd et järgmine generatsioon saab 10. aasta pärast sellega hakkama.