Andke oma allkiri kuritegeliku gaasitoruprojekti vastu, kes veel pole andnud: http://www.balticsea.lt/ee ! Levitage allkirjalehte kõikjal internetis, teavitage sellest oma tuttavaid kodu- ja välismaal! Levitage sõna nord streami vastu suhtlusvõrgustikes nagu Facebook, Myspace, Twitter, Orkut jne., looge seal nord streami vastased community'd / grupid eesti ja inglise keeles! Selle aasta Balti Keti 20. aastapäeva mälestusüritus oleks vaja pühendada nord streami vastasele võitlusele, aktsioonid peaks toimuma üheaegselt Eestis, Lätis ja Leedus, miks mitte ka Soomes, Rootsis, Poolas või isege Kanadas ja USA-s! Eesti valitsus peab laiendama Eesti terriotoriaalvete vööndit 12 meremiilini kaldast ja Soome lahe kitsamates osades nihutama piiri lahe keskjoonele, kokku Soome merepiiriga.

Suurima hämmingu ja arusaamtsuega lugesin ESTO 2009 Rahvuskongressi avaldust selle kohta, et Eesti rahvuslipu Pika hermanni tornist langetamise signatuur on viidud kooskõlla eesti rahva tahtega. Kas väliseestlased tõesti aru ei saa, et reaalne rahvuslus eksisteerin täna siiski vaid Eesti Vabariigi piires, mitte välisriikides!? Rahvuslikku ja riiklikku järjepidevust kannab vaid EV valitsus, mitte eestlaste rahvakillud välismaal. Üksnes Eestis elaval rahval on õigus otsustada selle üle, missugsues riigis ta tahab elada. Kahetsusväärne on see, et välismaale elama asunud eestlaste teatud osa ei ole senini mõistnud seda lihtsat tõde, et "Eesti asja" saab ajada eelkõige kodumaal. Eesti taasiseseisvumisest on möödunud peagi 18 aastat ning pole võimalik teha mingeid mööndusi neile ennast eestlasteks pidavaile inimestele, kes sellest pole seni aru saanud. Pole tegelikult kunagi aru saanud sellest, et väliseestlastel on mingi eriline sõnaõigus Eesti asjade suhtes, kuid see avaldus oli kahtlemata "krooniks"!

Eesti Vabariigi kodanikul on vist õigus öelda sõna sekka ja rääkida kaasa Eesti Vabariiki ja kodanikke puudututavais küsimustes? Ei mõista lugupeetud ajakirjaniku valululist reaktsiooni. Tubli endise rahvarindelase ja - keskerakonna liikmena näib lugupeetud ajakirjanik alateadlikult ikka pooldavat teise vabariigi ideed.
Ja dogmaatika vallast on vahest seegi kivinenud seisukoht, et just tänu hajalielava kodanikonnale sai teoks, kahjuks või õnneks, juriidiliselt järjepidev Eesti Vabariik. Arvamust võib ju avaldada ikka, või ei poolda Te enam arvamusavaldamisvabadust? Ja mida oskaks lugupeetud ajakirjanik pajatada Ernesaksa ja Vettiku suhetest? Jah sellele küsimusele vastavad järgmise aastatuhande ajaloolased.