Eesti kuulub majanduslanguse kiiruse poolest maailma 5 riigi hulka.

Killuke tänasest Eesti Päevalehest.

Heaoluriigi lõpp
Kui EL-i reegleid ei täida, oled Euroopa Liidu toetustest ilma. Või nagu Angela Merkel ütles – riigid, kes ei järgi defitsiidi kriteeriumit, neilt tuleks ära võtta ka hääleõigus Euroopa asjades. Tõsi, praegu täidavad seda kriteeriumit ainult Eesti, Luksemburg ja Soome – päris tore perspektiiv, kolm kääbust Euroopa Liitu juhtimas. Uued reeglid on veel spekulatsiooni tasemel, milliseks uus poliitiline reaalsus kujuneb, täpselt ei tea. Kuid mingisuguseid poliitilisi tagasisidemehhanisme, kiitust ja karistamist on vaja. Ilma selleta euroala kestma ei jää.
Paari asja võib Brüsseli-Frankfurdi pühapäevaöise aktsiooni kohta kohe öelda. Esiteks, probleeme ei lahendatud, vaid lükati edasi. Võlgasid kustutati võlgadega. Lahendati likviidsuskriis, maksevõimelisuse kriis on endiselt alles. Euroopa riigid ei suuda endiselt stabiliseerida oma kohustusi suhtes tuludega.
Euroopa riikidel ei ole lihtsalt raha, et maksta kinni varasemaid lubadusi – palkasid, pensioneid, toetusi, stipendiumeid. Vahemere ääres on probleem akuutne, kuid midagi sarnast ootab ees igal pool. Ka Eestis. Ka Soomes – Soome innovatsioonifondi Sitra president Mikko Kosonen ütles laupäevases Eesti Päevalehes, et Soomet ähvardab viie aasta pärast Kreeka