Rakendatud tööturumeetmete taustal ei paista praegune töötute arvu vähenemine erilisena. Väheneb ka töölkäijate arv.
Sotsiaaltöökohtade loomise ja tööandjale nn töötukassa palgatoetuse (50% kuue kuu palgast) maksmise tingimustes on töötute 1,2 protsendine vähenemine tagasihoidlik tulemus.
Võib vaid oletada, milline oleks olukord siis, kui nimetatud meetmeid poleks rakendatud.
Tegemist on ajutiste lahendustega, mille lõppedes olukord taastub, või võib koguni viletsamaks minna.
Ei taheta näidata palju tekib uusi registreeritud töötuid. Juulis näiteks registreerus 6 465 uut töötut. Aga 52% töötukassa klientidest on olnud tööta üle aasta.
Töötute üldarvu oluline vähenemine on saadud hoopis töötute arvelt kustutamisega. Tänavuse poole aastaga on juba 20 664 inimest, kes on kustutatud nimekirjast sanktsioonide tõttu.
Märgatavalt on tõusnud eelpensionäride arv. Need on inimesed, kes töötaks kui tööd oleks, aga töötuna nad arvesse enam ei lähe.
Eks pensioniea tõstmine suurendab ka töötute arvu ja on riigile kasulik, sest kohaliku omavalitsuse töötuhüvitis on tunduvalt väiksem kui riigi poolt makstav eelpension.
Senised majandusmudelid enam ei toimi, kuna isegi raha käitub majanduses kultuuriti erinevalt ning nõnda ei allu reaalsus enam monetarismist kujundatud maailmamajanduse homogeensusnõudele. Siin ongi üsna suur osa kriisi põhjustest, omapärast ja unikaalsusest.