Marie Under kui looduslüürik

Koht mälestussamba rajamiseks on väga hea,
ka veesillerdus jalge ees...!
Meenutab luuletust - maad ligi, vett ligi maja...

Aga kunstnik andku andeks, - kuju materjalina Carrara valge marmor peaks eeldama materjali omaduste maksimaalset ilmekat kasutamist - Marie Underi kui kauni naiseliku naise näoilme peenuse ning elegantsi esiletoomist...! ( sest ega muidu poleks kunstnik Ants Laikmaa, ja paljud teised mehed olnud armunud sellesse säravasse poetessi...) .

Muidugi on Marie Under olnud ka minu üks lemmik-luuletajannadest ning seetõttu lisasin oma teksti.
P.S. Loomulikult oli mõttes ka võrdluseks Amandus Adamsoni loodud kaunis Lydia Koidula kuju Pärnus.

Lugupidamisega
Mati Pungas Tallinnas, 1.oktoober 2010. a

Ma ei ole elus Marie Underit kohanud. Kui fotosid ja skulptuuri vaadelda, siis on just kui tegemist kahe erineva isikuga. Ma ei usu et fotodel, mida on avaldatud, oleks keegi Marie Underi silmi "korrigeerinud". Ka siis kui ta silmad võisid kunagi noorusaastail kalgid olla, siis see poleks piisav põhjus neid nüüd teisti näidata. Või ma ei oska skulptuuri õige nurgal all vaadata.