Küllap Jüri Estam teab, mis ta kirjutab. Tal kogemus olemas nii “siin” kui “seal” elamisest. Aga kui nüüd “kodueestlase” seisukohast vaadata, siis ei tuleks kampaaniat “talendid koju” mõista sõnasõnalises tähenduses. Teretulnud on ikka kõik, kes ennast eestlaseks ja ajaloolist kodumaad kalliks peavad. Kampaania on suunatud oluliselt sissepoole, siinsele ühiskonnale: loome siin keskkonna, et KA talendid siia tulla tahaksid. Näiteks kui me kutsusime Soomes edukalt töötavat teadlast siia selle teadusasutuse juhiks, kust ta välismaale tööle siirdus, siis oli vastus umbes selline: “Ma pole veel pensionile jäämise eas, tahaks veel töötada, aga teil siin ei ole ju tingimusi, mis seda võimaldaks”. “Tingimused” olid selles kontekstis talle eksperimentaalseks teadustööks vajalikud seadmed ja finantsid. Eesti teaduse infrastruktuur ja rahastamistase polnud nii kaugele veel edenenud ja mees jäi tulemata. Midagi sellist on vist ka Neeme Järvi probleem. Kui ikka pretensioonid on suuremad, kui Eesti riik endale momendil lubada saab, siis kahju küll, aga aeg tulekuks pole ilmselt veel küps. Aga oma võimalusi siia uurima ja siin elamise-töötamise tingimuste üle asjaosalistega läbirääkimisi pidama on sellegipoolest igaüks oodatud. Tere tulemast!