Enne Riigikogu valimisi 1992. aasta 20. septembril oli Eestis sõjaväelise riigipöörde pooldajaid, et viia valimised läbi kaitseliidu range kontrolli all. Olukorda riigis destabiliseeriti ka kütuse ja toiduainete kriisi tekitamisega.
1992. aasta 2. veebruaril toimus Estonia kontsertsaalis Eesti Kongressi istungjärk, mida juhtis Eesti Komitee. Üheks eesmärgiks oli kukutada Tiit Vähi valitsus.
Kongressi tervitas nn eksiilvalitsuse välisminister Jüri Toomepuu. Osalesid 127 osaliselt relvastatud kaitseliitlast. kel oli teiste malevate toetus ja oodati vaid käsku Toompeale minekuks.
Ettevõtmine jäi pooleli, sest kongressil esinenud Tiit Vähi kõne võttis ajutiselt pinged maha, pealegi oli peamine vaenlane Savisaar 30. jaanuaril valitsusjuhi ameti maha pannud.
Aga 1992. aasta 2. juunil alustas välismaalt finantseeritud Kaitsealgatuskeskus (ülem Kalle Eller) Kalevi pataljoni juures õppekompanii loomist, mis sai tuntuks Jäägrikompaniina ja oli mõeldud riigipöörde läbiviimiseks enne Riigikogu valimisi septembris.
Presidendi kandidaadiks oli Kanada väliseestlane Uno Ruus.
Takistuseks sai aga nõukogude - aegsete ohvitseride ja politseistruktuuride vastuseis.

„Päevaleht” 26.08.1993
Eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Mark:
Uno Ruus tegi ettepaneku võtta Eestis võim relvadega

Eksiilvalitsuse minister Mihkel Mathiesen tegi koos Uno Ruusiga Kanadast riigipöörde ettepaneku Eesti Kaitseväe staabiülemale Ants Laaneotsale, kirjutas Tiit Vähi valitsuse kaitseminister Ülo Uluots 9.augusti 1993. a. „Postimehes”.