Kanada Peaministri ja esimese leedi tervitus Eesti Elu lugejatele ja tegijatele
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Leidi31 Dec 2002 13:30
leedi on vale, siin seda ei tarvitata, seda pole olemas, see vale ingliskeele tolge on toodud okupeeritud kommude eestist.
esimene härra31 Dec 2002 14:34
Hmm, vigane pole see midagi. Ega see 40ndate aastate eesti keel, mida môned eestlased välismaal läbisegi oma asukoha maa sônadega pruugivad, pole mingi ôige eesti keel. Muide, kuidas see riigijuhi abikaasa siis peaks kôlama - peaministri proua?, peaministri kaaslane?, peamininstri abikaasa? Minu meelest ei kôla just kôige paremini. Aga mida teised arvavad?
väliseetlane31 Dec 2002 15:40
Mis pudi see leedi on? Kodueestlased solgivad seda keelt sama hästi kui meie siin samas.
Toomas Merilo01 Jan 2003 18:59
Sõna «leedi» esineb nii Saagpaku, kui ka Õigekeelsuse Sõnaraamatuis, pole siin mingit keelelist küsimust.

Mõisteliselt ka mitte.

Ainus, milles võiks küsimus olla, on: kas Kanadal on olemas First Lady, nagu USA's.

Minu meelest eesti keeles «esimene leedi» vs. «peaministri abikaasa» on mõlemad võrdsed. Mine tea.
Toomas Merilo01 Jan 2003 20:55
ÕIGEKEELSUSE SÕNARAAMAT

LEEDI:
1. Ingliselordi abikaasa

2. Abielunaise nimetus inglise
kodanlikes ringkondades

SAAGPAKK

LEEDI:
1. Aadlitiitlina nime ees: «Lady»
2. Daam

Ei saa aru, miks mõned tahavad
oma kommentaarides anonüümsed olla!?

Aga olgu!
eestist02 Jan 2003 01:11
Lausa hämmastav kuidas inimesed kes on imselt Eestis jõudnud käia 6 klassi külakooli on Kanadas muutunud keeleteadlasteks!
Toomas Merilo02 Jan 2003 20:38
To: Eestist

Lausa tore lugeda Teie kommentaari...

Mind on tõesti üle hinnatud: kuna mul puudub isegi 1. klassi haridus Eesti külakoolis, siis 6. klassi tase omistamine on tänuväärt.

Aitäh!

Aga ironiseerivalt anda «keeleteadlase» tiitli inimesele, kes ainult avaldas lõikeid sõnaraamatuist, on selgelt ülekohtune.

Ja lõpetuseks, 1938. aastal trükitud J. Silveti «Inglise-Eesti» sõnaraamatus, «LADY» esineb kui «Leedi, (aadlitiitlina)».

Ühe sõnaga, see pole mitte «okupeeritud kommude Eestist», nagu esimene kommenteerija väidab.

Lugupidamisega,
Toomas
Toomasele03 Jan 2003 04:15
Vabandan et see nii paistis, aga ma ei pidanud kindlasti mitte Teie kommentaari silmas!
EstoKannuk02 Jan 2003 07:39
Toomas - hästi õeldud (ja uuritud)! Ma ei tea mis see keelesõda peaks saavutama? Eestikeele rääkijaid on vähem kui 1,500,000 terves maailmas. Miks vaielda??
Kuidas eelmine kometeeria teab, kus keegi on sündinud, või kus ta millise klassi on lõpetanud?
Siin Kanadas on ka ülikooli lõpetanud Eesti keele teadlasi!
keeleoskaja02 Jan 2003 08:02
Eelmise kommenteerija viimane lause: tõsi ta on, olen isegi üks neist. Samas ei saa ju siin sündinud ja koolihariduse saanud või siis kunagi Eestis koolis käinud inimestelt alati keeleküsimustes viimast perfektsust nõuda, kuna juuksekarva lõhkiajamine tundub kohati mõttetu olevat. Aga kena näha, et keeleküsimused on paljudele südamelähedased ja tekitavad elavat arutelu.
Toimetja02 Jan 2003 08:36
Kena lugeda ja mõelda. Aga selleks see leht ju ongi, et tekkiks arutelud.
Keel areneb ja ega ajalugugi jää seisma. Ainult, et tuleb elada ajas kaasa ja mitte jääda oma liistude juurde kinni. Uued mõisted on alati teretulnud mis sest, et algul tunduvad nad olevad võõrad. Ega eesti keel ei ole ainulaadne selle poolest, et ta ei tohiks areneda ja jääda selliseks kui ta oli möödunud sajandil. Viimases Eesti Ekspressis on huvitavad lood sees, missugused teadmised kohati veel valitsevad kaugel Kodu-Eestist. Et Karl Menning ja Paul Pinna on veel Estonia teatri direktorid!!!! Aga nad tegutsesid juba möödunud sajandi algusaastail. Kõike juhtub.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.