Erna retkega tähistatakse eelkõige Saksamaa sõjaväeluure Abwehr luureretke "Unternehmung Erna" Punaarmee tagalas 1941. aasta suvel. On eriti sümboolne, et Abwehri kõrged luurejuhid eesotsas Canarise ja Piekenbrockiga olid Eestis aastatel 1937 - 40 tavalised külalised, stammkoht oli EW sõjaväeluure staap, meeldis ka Keila - Joa.
Aastatel 1939 - 40 lahkus EW sõjaväeluure praktiliselt täies koosseisus koos salajase dokumentatsiooniga Saksamaale Abwehri teenistusse. Sõjaväeluurajad Maasing, Saarsen, Kurgvel, Kristjan jt olid ka Erna grupi loomise eestvedajad.
Erna grupi liikmed, mis allusid nii Saksa Abwehrile kui ka Soome sõjaväeluurele ja mida toetas Eesti Vabastamise Komitee (EVK) said valida, kas anda vanne Saksamaale või Soomele. Vanne anti Soome riigile. Hiljem, olles juba Saksa sõjaväe koosseisus, andsid ernalased vande Saksamaale.
Saksamaal esindas Eestit mingil määral vaid dr. Hjalmar Mäe, kel olid president Pätsi volitused, ja 1941. aasta mais moodustati Soomes EVK. EVK poolt määrati dr. Mäe Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis.
I grupi maaletulek Salmistus 1941. aasta 10. juulil sai teoks tänu sellele, et piiri valvasid piirivalvevägede
asemel maaväed, kel puudus vastav kogemus. Vaatamata sellele avastati ja alustati Erna grupi jälitamist
juba tund aega hiljem. 26. juulil ründasid ernalased koos metsavendadega ebaõnnestunult Albu vallamaja, millega reedeti ka oma põhibaasi asukoht.
31. juulil löödi Erna grupp Kautla soos NKVD vägede poolt sisuliselt puruks ning hajutati ja selle riismed
jõudsid Saksa vägedeni 6. augustil.
Kaotati 32 võitlejat ehk pool isikkoosseisust.
Erna grupi liikmed Ülo Jõgi, Toomas Hellat, Leo Talgre ja grupi sakslasest Abwehri sideohvitser Kurt Reinchardt kutsuti Berliini autasustamisele.

1939. aasta 26.- 29. juulini külastas Eestit Saksa maavägede staabiülem kindralooberst Franz Halder, kellele tutvustati Narva piirkonna kaitserajatisi jne. (Teatavasti kapten Trankmann, kes edastas dokumentatsiooni Narva piirkonna kohta Nliidu luurele, mõisteti vangi.)
See oli vastus inglaste garantiidele Saksamaa vastu, mida pidi Baltikumis tagama NLiit ja mille protestis saadik A. Torma 6. juunil, ja millele järgnes 7. juunil Saksa - Eesti mittekallaletungi pakti sõlmimine, mis vihastas inglasi, sest Abwehr tundis end Eestis suurepäraselt.