Tants Ameerika võlakoorma ümber
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Ago Ambre06 Aug 2011 09:16
Toomes ei mäleta, et just parempoolsed republikaanid, kaitstes president George W. Bushi poliitikat, väitsid et riigivõlg pole mingi probleem. Et võib samal ajal pidada sõda ja alandada tulumaksu. Mis puutub võla kvaliteeti, siis on süüdi reitingu firmad nagu Standard&Poor's, kes andsid kõrge kvaliteedi hinnangu rämpsväärtpaberitele, mida suurpangad väljastasid ja mis andis stardipaugu finantskatastroofile. Ka ei pane Toomes tähele, et maksude osa SKPs on tugevasti langenud. Ideoloogiaga võib liiaks minna kui eirata tegelikkust.
Tarvo Toomes07 Aug 2011 08:38
Ambre ei aktsepteeri, et tulumaksude tôstmine pole kunagi majandust stimuleerimnud, vaid selle môju on vastupidine. Praegused republikaanid püüavad Ameerika meeletut vôlgades elamist pidurdada. On vôimatu lôpmatult vôlgades elada!
Max07 Aug 2011 09:58
Küsimus ei ole vaid riigivõla suuruses vaid kogu selle erineva probleemide rägastiku lahtiharutamises mis algab ja lõpeb suuresti timukraatide poliitilistest motivatsioonides sõdida viimseni vastu vabariiklaste parempoolsele mõttelaadile ja konservatiivsusele. Nüüd kus häirekellad löövad nii kõvasti timukraatide kõrvades on neil küll hea tõdeda, et mingi teaparty värk põhjustab kogu riigi ületamatu kriisiseisundit.
Ago07 Aug 2011 17:34
Toomes teab, et president Bushi ajal kasvas võlg kuue triljoni võrra. Republikaanid tollal olid mures, et võlg hakkab kaduma tänu üheksakümnendate kompromissidele ja riigile tekivad vahendid, mis võimaldaksid riigil kulutusi tõsta. Ärgem unustagem sõdu ja suuri maksualandusi. Samuti andis löögi finantskatastroofile järgnenud majanduse tagasilöök. Pidagem meeles, et konservatiivid. kellele praegu ainult võlg on tähtis, olid Bushi ajal seisukohal et riigivõlg pole üldse tähtis. Asi seisab ideoloogias, superkonservatiivide guru Grover Norquist ütles, et ta ei taha riiki tappa, vaid teha seda nii väikeseks et saaks vanni panna ja ära uputada.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Ago Ambre (09:16)
Tarvo Toomes08 Aug 2011 10:35
Me vôime lôpmatuseni mineviku ja detailide üle vaielda. Tôsiasi on, et President Obama nôuandja, majandusteaduse Nobeli laureaat Paul Krugman, soovitas massilist valitsuse raha paiskamist Ameerika majandusesse uute töökohtade loomiseks, mis ei ole mingit tagajärge andnud. President Obama ei ole näidanud mingit kompetentsust Ameerika majanduskriisi leevendamiseks. Temapoolsed tulumaksude tôstmise ähvardused ja suurejooneline valitsusepoolne majanduse reguleerimine tekitavad erasektoris ebakindlust tuleviku suhtes, mistôttu erasektor hoidub investeerimisest ja uute töökohtade loomisest.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Tarvo Toomes (08:38)
Ago Ambre11 Aug 2011 14:16
Tants võlakoorma ümber oli nonsens.
Deb ceilingut pidi tõstma, sest küsimus oli kas riik maksab selle eest, mis juba tellitud. Absurdsus seisab vastuoksustes. Kongressi seadusandlus teeb presidendi vastutavaks seaduste täideviimiseks,milleks on raha tarvis. Kui president oleks jätkanud seaduslikke kulutusi, oleks ta debt ceilingut eiranud. Kiui Kongress tahab kulutusi kärpida, siis õige protseduur on see teha eelarves. Obama majanduspoliitika on olnud liiga tagasihoidlik ja järeleandev. Väga suur osa stiimulusest läks maksude vähendamisele. Suure põõna pani osariikide majanduskriis, mis vallandas sama palju riigitöölisi kui stiimulus eramajanduses kasvatas. Ja seda oli vähe. Probleem on poliitiline: ultraparempooolsed vihkavad Obamat, nad pole mingist kompromissist huvitatud. Ja siis veel üks absurdsus, republikaanid on nüüd vastu programmidele mida nad ennist toetasid, Ühes asjas on Toomesel õigus, aitab jamast.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Ago Ambre (09:16), Ago (17:34)
Lugeja08 Aug 2011 06:42
Defitsiidi vähendamine iseenesest oleks ju triviaalne ettevõtmine. Viie klassi haridusega poliitik saaks sellega hakkama.
Suur eelarve defitsiit on USA plutokraatia süsteemi integeraalne osa. Kui seda tõsiselt vähendada katsuda siis viib see rahutusteni ja praeguse süsteem kokkulangemiseni. Vastupidine aitab natuke aega võita. Laenamisega toetatakse odavat õli, Hiinaga kaubanduse defitsiiti, suurpankade juhtkondade boonuseid, sõdasid, kaudselt ostetakse vaeste hääli valimistel jne...
üks arvamus08 Aug 2011 08:51
Investor Marc Faber ütles täna CNBC-le, et igasugust tagasipõrget aktsiaturgudel peaks vaatama võimalusena aktsiate müümiseks ning maailma majandust ootab ees totaalne kollaps, mis lõppeb sõjaga.
http://www.ap3.ee/article/2011...
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.