Ambre ei aktsepteeri, et tulumaksude tôstmine pole kunagi majandust stimuleerimnud, vaid selle môju on vastupidine. Praegused republikaanid püüavad Ameerika meeletut vôlgades elamist pidurdada. On vôimatu lôpmatult vôlgades elada!

Me vôime lôpmatuseni mineviku ja detailide üle vaielda. Tôsiasi on, et President Obama nôuandja, majandusteaduse Nobeli laureaat Paul Krugman, soovitas massilist valitsuse raha paiskamist Ameerika majandusesse uute töökohtade loomiseks, mis ei ole mingit tagajärge andnud. President Obama ei ole näidanud mingit kompetentsust Ameerika majanduskriisi leevendamiseks. Temapoolsed tulumaksude tôstmise ähvardused ja suurejooneline valitsusepoolne majanduse reguleerimine tekitavad erasektoris ebakindlust tuleviku suhtes, mistôttu erasektor hoidub investeerimisest ja uute töökohtade loomisest.

Tants võlakoorma ümber oli nonsens.
Deb ceilingut pidi tõstma, sest küsimus oli kas riik maksab selle eest, mis juba tellitud. Absurdsus seisab vastuoksustes. Kongressi seadusandlus teeb presidendi vastutavaks seaduste täideviimiseks,milleks on raha tarvis. Kui president oleks jätkanud seaduslikke kulutusi, oleks ta debt ceilingut eiranud. Kiui Kongress tahab kulutusi kärpida, siis õige protseduur on see teha eelarves. Obama majanduspoliitika on olnud liiga tagasihoidlik ja järeleandev. Väga suur osa stiimulusest läks maksude vähendamisele. Suure põõna pani osariikide majanduskriis, mis vallandas sama palju riigitöölisi kui stiimulus eramajanduses kasvatas. Ja seda oli vähe. Probleem on poliitiline: ultraparempooolsed vihkavad Obamat, nad pole mingist kompromissist huvitatud. Ja siis veel üks absurdsus, republikaanid on nüüd vastu programmidele mida nad ennist toetasid, Ühes asjas on Toomesel õigus, aitab jamast.