Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Aastatel 1943 - 44 evakueeris Rootsi sakslaste nõusolekul 6 000 eestirootslast.
1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Eestist Rootsi. Läbirääkimisi Rootsi võimudega põgenike küsimuses pidas Saksa välisministeeriumi ametnik dr. Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele. Sakslased andsid endale aru, et kõiki pooldajaid ei suuda nad evakueerida. Rootsi politsei, kes registereeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses. Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi väidetavalt juute põgenike hulgas ei olnud. Muidu poleks raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud. Samas on teada ka Felix Karsteni ja Raoul Wallenbergi transfertehingud: juudid Rootsi, vastu transpordivahendeid jm. Kas mõni neist tehingutest toimus ka läbi Eesti?
Rootslaste andmeil jõudis 1944. aasta sügiseks Rootsi umbes 25 000 põgenikku Baltikumist. Neist 23 000 olid pärit Eestist, Lätist 1600, Leedust paarsada.
1944. aasta suvel käis Rootsis ka endine ernalane ning erinevate luureteenistuste agent ja Eesti Rahvuskomiteega seotud Toomas Hellat. Rootsist ta mingit tunnustust Rahvuskomiteele ja muud abi ei saanud. Lisaks Rootsi eriteenistustele kohtus ta ka Inglise ja USA eriteenistuste esindajatega, kes aga kogu saadud info edastasid NSVL-i eriteenistustele.
1946. aasta veebruari algul andis Rootsi 146 Saksa sõjaväes teeninud eestlast – lätlast Nõukogude Liidule välja.
Saksa 18.armee välipolitsei teatel vallutasid Pitka mehed Toompeal komandatuuri hoone, mis tõi kaasa selle, et ei saanud väljastada tõendeid Saksamaale sõiduks. Juba varem olid Pitka mehed takistanud põgenikel laevadele minekut ja Saksa laevad pidid mitmest Eesti sadamast koguni tühjana lahkuma.
Eestist lahkumine oli praktiliselt võimatu juba 1939. aasta sügisest, kui Uluotsa valitsus tühistas välispassid, lisaks keelati telefoni – ja raadioside välisriikidega. Paljud eestlased ka nn kadakasakslased lahkusid koos baltisakslastega. Eesti sõjaväeluure eesotsas kolonel Maasinguga lahkus koos salajase dokumentatsiooniga praktiliselt täies koosseisus Saksamaale.
Kui president Päts oli nimetanud ametisse Varese valitsuse, siis kutsus ta salaja kohale dr. Mäe, kellel palus minna presidendi volitatud eriesindajana Saksamaale ja allkirjastada presidendi nimel kõik lepingud, mis Eestile on kasulikud, siis viimane küsis irooniliselt:”Kuidas ma saan minna, kui välispass on juba ammu ära võetud”? Dr. Mäel õnnestus lahkuda baltisakslaste nn nachumsiedlungi käigus.
1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Eestist Rootsi. Läbirääkimisi Rootsi võimudega põgenike küsimuses pidas Saksa välisministeeriumi ametnik dr. Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele. Sakslased andsid endale aru, et kõiki pooldajaid ei suuda nad evakueerida. Rootsi politsei, kes registereeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses. Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi väidetavalt juute põgenike hulgas ei olnud. Muidu poleks raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud. Samas on teada ka Felix Karsteni ja Raoul Wallenbergi transfertehingud: juudid Rootsi, vastu transpordivahendeid jm. Kas mõni neist tehingutest toimus ka läbi Eesti?
Rootslaste andmeil jõudis 1944. aasta sügiseks Rootsi umbes 25 000 põgenikku Baltikumist. Neist 23 000 olid pärit Eestist, Lätist 1600, Leedust paarsada.
1944. aasta suvel käis Rootsis ka endine ernalane ning erinevate luureteenistuste agent ja Eesti Rahvuskomiteega seotud Toomas Hellat. Rootsist ta mingit tunnustust Rahvuskomiteele ja muud abi ei saanud. Lisaks Rootsi eriteenistustele kohtus ta ka Inglise ja USA eriteenistuste esindajatega, kes aga kogu saadud info edastasid NSVL-i eriteenistustele.
1946. aasta veebruari algul andis Rootsi 146 Saksa sõjaväes teeninud eestlast – lätlast Nõukogude Liidule välja.
Saksa 18.armee välipolitsei teatel vallutasid Pitka mehed Toompeal komandatuuri hoone, mis tõi kaasa selle, et ei saanud väljastada tõendeid Saksamaale sõiduks. Juba varem olid Pitka mehed takistanud põgenikel laevadele minekut ja Saksa laevad pidid mitmest Eesti sadamast koguni tühjana lahkuma.
Eestist lahkumine oli praktiliselt võimatu juba 1939. aasta sügisest, kui Uluotsa valitsus tühistas välispassid, lisaks keelati telefoni – ja raadioside välisriikidega. Paljud eestlased ka nn kadakasakslased lahkusid koos baltisakslastega. Eesti sõjaväeluure eesotsas kolonel Maasinguga lahkus koos salajase dokumentatsiooniga praktiliselt täies koosseisus Saksamaale.
Kui president Päts oli nimetanud ametisse Varese valitsuse, siis kutsus ta salaja kohale dr. Mäe, kellel palus minna presidendi volitatud eriesindajana Saksamaale ja allkirjastada presidendi nimel kõik lepingud, mis Eestile on kasulikud, siis viimane küsis irooniliselt:”Kuidas ma saan minna, kui välispass on juba ammu ära võetud”? Dr. Mäel õnnestus lahkuda baltisakslaste nn nachumsiedlungi käigus.
Loe ka "meiemaa.ee" sep. 25.2011. Preester jättis mälestusristi kirjaplaadi Õnnistamata.
Nõukogude ajal tegi kirik koostööd KGB-ga. Kommunism on aga üks vabamüürluse haru.
http://wiki.zzz.ee/index.php/K...
http://www.whale.to/b/hand_sig...
http://wiki.zzz.ee/index.php/K...
http://www.whale.to/b/hand_sig...
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.