Koiva jäe mudast leitud mustade tammede nimetamine Riina Kindlkami kirjutises meenutas mälestusi 1920-ndate aastate keskelt . Mu isa Jaan oli Valgas maksuinspektor 1922-30 ja mõned suved veetsime suvitusaja Koikülas ühes talus, mille alad ulatusid Koiva jõeni, tol ajal Eesti-Läti piir. Käisime suplemas Koiva jões ja isa avastas jõepõhjast musta tamme tüved. Järgmisel suvel palkas ta mitu talumeest hobustega neid jõest välja tirima. Kokku vist paarikümne jämeda puutüve-palgi ümber. Lasi need vedada Koiküla jaama ja sealt rongiga Valka saeveskisse. Ilusad ühelaselt tumedad-mustad puutüved saeti laudadeks j a laoti hoiule meile kuuluvas eluaseme kuuris (Purakülas, Nurme 10). Kui vanem õde Maimu abiellus 1936.a., lasti neist laudadest valmistada suurepärane söögitoa mööbel. Puhvetikapp, söögilaud ja toolid. Sama oli ette nähtud teisele õele Heljole ja minule abiellumise puhul. Heljo abikaasa Voldemar Kulasaluga käisime 1940.a. kevadel välja valimas laudu nende mööbliks, mis jäi aga tegemata. Nõukogude okupatsiuooni tõttu. Kulasalu vangistamine ja hukkamine nurjasid taolised kavad. Minu abiellumise aeg 1942.a. oli liiga tormiline ja kodumaalt lahkumine 1944.a. jättis need lauad lkasutamata. Müüdi hiljem koos majaga kodumaale jäänud ema ja õdede poolt.
Väino J. Riismandel, Maryland..