Autor väidab, et meil polevat oma viimasel paarilkümnel aastal tehtud otsuseid vaja kahetseda. Arvatavalt on ja vägagi. Nende aastatega on traditsuiooniline eestimaa põllumajandus kadunud ja seda asendanud sadakond suurfarmi mis omavahel võistlevad nimetuse päras olla suurim või baltimaade suurim. Samas on ääremaad rahvast tühjenemas ja linnalähedane maaelu muutunud jõukate linnakodanike magalateks kus päeval on vaid võrkaedades valvavad koerad ja valvekaamerad. Autor nimetav eelnenud 70 aastat maapealseks põrguks aga näib, et tal on taevast ja põrgust omamoodi arusaam. Millegi poolest meenutatakse tänagi seda "maapealset põrgut" hea sõnaga aga tänasest eestimaa maapealsest taevast pagetakse ummisjalu kuhu vaid jalad viivad. Ehk keegi selgitaks - MIKS???

Kaine peaga majandusteadlased hoiatavad et puht-matemaatiliselt ei ole mingil juhul võimalik võlakriisi lahendada kokkuhoiumeetmete (nn. austerity) rakendamisega. Ainsaks reaalseks lahenduseks pakutakse suur osa võlgasid maha kanda. Seda kahjuks päevakorral ei ole arusdaadavatel põhjustel (eliidi huvide vastu). Seega, tere tulemast pikk majanduslik depressioon. Muide depressioonid kestavad nii kaua kui valitsused neid lasevad kesta.