Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Eestlastest moodustati üks diviis veel: 300. Eriotstarbeline Diviis (moodustati 1944. aasta 18. mail; 10 400 meest), mida juhtis SS - Brigadeführer Richard Höfer.
See diviis hävis Kuramaa lahingutes 1945. aasta veebruaris - märtsis Tukumsi piirkonnas.
Märtsis alustas Kuramaal lahinguid ka Eesti Laskurkorpus, mis oli oma ridu tugevdanud endiste Saksa armee sõduritega.
Varem oli Eesti Laskurkorpus koos Soome mereväega löönud sakslased ja neid toetanud eestlased Saaremaalt välja.
See diviis hävis Kuramaa lahingutes 1945. aasta veebruaris - märtsis Tukumsi piirkonnas.
Märtsis alustas Kuramaal lahinguid ka Eesti Laskurkorpus, mis oli oma ridu tugevdanud endiste Saksa armee sõduritega.
Varem oli Eesti Laskurkorpus koos Soome mereväega löönud sakslased ja neid toetanud eestlased Saaremaalt välja.
Ma ei ole kunagi kuulnud sellisest 300. diviisist.
Kas on mingeid täpsemaid allikaid selle kohta?
Ja kui otsida SS - Brigadeführer Richard Höfer, siis selle alt ei tule midagi välja...
Kas on mingeid täpsemaid allikaid selle kohta?
Ja kui otsida SS - Brigadeführer Richard Höfer, siis selle alt ei tule midagi välja...
Huvitav kui palju neid mehi veel elus on?
Piirikaitserügemendid formeeriti 1944. a mobiliseeritud 1904.–1923. aastakäigu meestest. Mobilisatsioonikorralduse andis Heinrich Himmlerile alluv riigikomissariaadi Ostland kõrgem SS- ja politseijuht Friedrich Jeckeln, mobilisatsiooni kuulutas välja H. Mäe ja selle läbiviimise eest vastutas Eesti SS-üksuste kindralinspektor Johannes Soodla. Administratiivselt allusid piirikaitserügemendid Ostlandi kõrgemale SS- ja politseijuhile, kellele Eestis allus Eesti SS- ja politseijuht Hinrich Möller. Operatiivselt allusid piirikaitserügemendid väegrupi Nord 18. armee ja armeegrupi Narva diviisidele ja suurematele väekoondistele. Alguses oli rügementide ametlik nimetus Eesti Piirikaitserügement, hiljem Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz-Regiment), ehkki mehed kandsid Wehrmachti mundreid ja neil olid Wehrmachti auastmed. Rügemendid formeeriti julgestusüksuste koosseisuskeemi järgi 2500-mehelistena, nende tulejõud oli nõrgem kui tavalistel jalaväerügementidel.
Rügemendid koondati 1944. a suvel 300. Eriotstarbeliseks Diviisiks. Diviisi staabiks määrati purukslöödud 13. Luftwaffe välidiviisi staap. 300. Eriotstarbelise Diviisi ülem SS – Brigadeführer Richard Höfer oli endine lennuväekindral.
1944. a augustis ja septembris asusid 300. Eriotstarbelise Diviisi rügemendid Narva rinde paremal tiival Peipsi põhjakaldal, 1. ja 5. piirikaitserügement Emajõe rindel ja tagavararügement Viljandis. 1944. a septembris suunati 300. diviisi rügemendid Emajõe rindele täienduseks, kuhu need aga transpordivahendite puudumise tõttu ei jõudnud ja jäid Eestisse. 1. piirikaitserügement purustati 17. septembril alanud Punaarmee pealetungil täielikult, osa 5. piirikaitserügemendi ja tagavararügemendi mehi pääses Eestist välja.
Rügemendid koondati 1944. a suvel 300. Eriotstarbeliseks Diviisiks. Diviisi staabiks määrati purukslöödud 13. Luftwaffe välidiviisi staap. 300. Eriotstarbelise Diviisi ülem SS – Brigadeführer Richard Höfer oli endine lennuväekindral.
1944. a augustis ja septembris asusid 300. Eriotstarbelise Diviisi rügemendid Narva rinde paremal tiival Peipsi põhjakaldal, 1. ja 5. piirikaitserügement Emajõe rindel ja tagavararügement Viljandis. 1944. a septembris suunati 300. diviisi rügemendid Emajõe rindele täienduseks, kuhu need aga transpordivahendite puudumise tõttu ei jõudnud ja jäid Eestisse. 1. piirikaitserügement purustati 17. septembril alanud Punaarmee pealetungil täielikult, osa 5. piirikaitserügemendi ja tagavararügemendi mehi pääses Eestist välja.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.