Balti riikide iseseisvust tunnustas esimesena Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev, kes tegi vastava avalduse Pariisis 1991. aasta 21. augustil. 22. augustil tunnustasid Eesti iseseisvust Leedu ja Island. Kuna Venemaa ja Leedu ei ole lääneriigid, siis loetakse Eestis, et esimesena tunnustas Eesti iseseisvust Island. Venemaa oli iseseisvunud de jure juba 1990. aasta 12. juunil ja seega kuulus Eesti Nõukogude Liidu kooseisu ka ilma Venamaata aga ka Leeduta. NLiit oli rahvusvahelise finantseliidi projektiriik.
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Rüütel, Toome, Müllerson ja Almann, kes tegid Jeltsinile selgeks, et vajalik oleks täiendav rahvusvaheline pöördumine. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval.

--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991