1934. aasta 12. märtsil tuli EW-s ebaseaduslikult võimule „grupp härraseid“, kelle edaspidised otsused ja 1938. aasta põhiseadus on seega õigustühised!
Siit lähtudes võib muidugi öelda, et ka president Pätsi 1940. aasta Johannes Varese valitsus on õigustühine, juhul kui praegune Eesti oma põhiseaduses ei vihjaks 1938. aasta põhiseadusele. Muidu tuleb nentida, et praegune riik on samuti ebaseaduslik!
Näiteks Otto Tiefi 1944. aasta valitsus, mida ükski riik ega organisatsioon maailmas ei tunnustanud, lähtus oma järjepidevuses 1934. aasta riigipöördele eelnenud perioodist.
Rahvasteliit ja selle järglane ÜRO tunnustasid Päts – Varese, mitte aga Päts - Uluotsa järjepidevust. Kui EW pagulaspoliitikud üritasid II maailmasõja ajal Rahvasteliidule liikmemaksu tasuda, siis ei võetud seda vastu, sest Nõukogude Eesti oli 1940. aasta 6. augustil Rahvasteliidust välja astunud. 1946. aastal Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile Balti riikide pagulaspoliitikuid sisse ei lastud.

Selle küsimusega: milline Eesti põhiseadustest aluseks võtta või milline kombinatsioon, see võiks olla Taastava Kogu töö.

Mina väidan kahte asja. Üks on see, et olulisem Põhiseadusest (hea küll, ütleme, et mõlemad on olulised), kuid tegelikult oma masstaapsuse ja detailide poolest on olulisem 1918-1939 (-40) välja kujunenud Eesti Wabariigi õiguskultuur, s.t. seadused kui sellised. Neid ei ole ju tänapäeva "E(NS)Vs" uuesti rakendatud.

Holland ja Taani ei rajanud uut riigi pärast saksa okupantide lahkumist, vaid läksid tagasi oma tegelikku õigusruumi ja -kultuuri. Mitte kellelegi Hollandi ja Taani jt poliitikutest, kohtunikest, juristidest jne ei tulnud pähe see mõte, et nüüd jätkame hoopis III Reichi seaduste alusel.

Teiseks: Eestis panid okupeerijad - sakslased, kommunistid ja nende käsilased - okupatsioonide ajal toime hulganisti kuritegusid, roimasid, õigusrikkumisi. Nii näiteks kujutab iga ükskik küüditamise juhtum Eesti Vabariigi õigusloome alusel individuaalset kaasust - s.t. illegaalset vabaduse võtmist ehk röövi. Kui meil ei ole taaskehtestatud Eesti Vabariiki koos selle seadustega, siis ongi ju väga raske esitada küüditajale A ning püssimehele B süüdistust kuriteo toimepanemises Eesti seaduste alusel.

Selles mida kirjutan ei ole midagi eriti keerulist ega ebaloogilist.

1991-1992 paraku vaid teeseldi Eesti Vabariigi taastamist, tegelikkus räägib teist juttu.