Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Uskumatut pole siin midagi. Piinlik muidugi, et juba baaside ajal venelaste ees nii orjalikult koogutati.
Ühes suhteliselt tühises detailis on ajaloolane Arjakas aga küll valusalt viltu lasknud. Sümfooniaorkestrit ei juhatanud kindlasti õpetaja ja ehitusteadlane Otto Roots. Küllap oli dirigendipuldis ikka maestro Olav Roots.
Ühes suhteliselt tühises detailis on ajaloolane Arjakas aga küll valusalt viltu lasknud. Sümfooniaorkestrit ei juhatanud kindlasti õpetaja ja ehitusteadlane Otto Roots. Küllap oli dirigendipuldis ikka maestro Olav Roots.
Konstantin Päts loovutas 21. juulil igati rahumeelselt oma ameti Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles valitsust igakülgselt toetama. Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.
President Päts lahkus Eestist erivagunis ja Leninigradis korraldas kohalik parteiaktiiv talle vastuvõtubanketi..
Pätsi ei arreteeritud ega pandud vangilaagrisse. Päts interneeriti ja ta oli üsna heal pidamisel.
Aastal 1953 saabus Eesti sotsiaalkindlustusminister Dimitri Kuzminile Moskvast kiri:
"Saadame teile Vene Föderatsiooni tähtsusega personaalpensionäri seltsimees Konstantin Pätsi pidamisele Eestis."
Kuzmin oli rabatud ja uuris siis, mille eest seltsimees Konstantin Pätsile personaalpension oli määratud.
Ja sai teada, et personaalpension oli määratud 1905. aasta revolutsioonist aktiivse osavõtu eest - mida ta tegelikult ka tegi.
Kui poleks puhkenud sõda, oleks K. Pätsi autasustatud Lenini ordeniga. V. Molotovi poolt olid vajalikud ettevalmistused juba tehtud.
Päts ja Stalin olid samaaegselt aastal 1910 Peterburi Krestõ vanglas.
Päts oli ajalehe "Teataja" vastutava toimetajana avaldanud aastal 1905 sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutseid, mille eest ta algselt koguni surma mõisteti ja oli sunnitud välismaale põgenema nagu paljud bolševike juhidki.
Stalin oli vahistatud kui Peterburi bolševike ajalehe "Pravda" toimetaja.
1940. aastal allkirjastas president Päts kõik nõukogudele vajalikud dokumendid ja koostöö eest polnud nõukogude võimul (Stalinil) põhjust presidenti represseerida.
Vt. ka: http://vapsid.weebly.com/pauml...
President Päts lahkus Eestist erivagunis ja Leninigradis korraldas kohalik parteiaktiiv talle vastuvõtubanketi..
Pätsi ei arreteeritud ega pandud vangilaagrisse. Päts interneeriti ja ta oli üsna heal pidamisel.
Aastal 1953 saabus Eesti sotsiaalkindlustusminister Dimitri Kuzminile Moskvast kiri:
"Saadame teile Vene Föderatsiooni tähtsusega personaalpensionäri seltsimees Konstantin Pätsi pidamisele Eestis."
Kuzmin oli rabatud ja uuris siis, mille eest seltsimees Konstantin Pätsile personaalpension oli määratud.
Ja sai teada, et personaalpension oli määratud 1905. aasta revolutsioonist aktiivse osavõtu eest - mida ta tegelikult ka tegi.
Kui poleks puhkenud sõda, oleks K. Pätsi autasustatud Lenini ordeniga. V. Molotovi poolt olid vajalikud ettevalmistused juba tehtud.
Päts ja Stalin olid samaaegselt aastal 1910 Peterburi Krestõ vanglas.
Päts oli ajalehe "Teataja" vastutava toimetajana avaldanud aastal 1905 sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutseid, mille eest ta algselt koguni surma mõisteti ja oli sunnitud välismaale põgenema nagu paljud bolševike juhidki.
Stalin oli vahistatud kui Peterburi bolševike ajalehe "Pravda" toimetaja.
1940. aastal allkirjastas president Päts kõik nõukogudele vajalikud dokumendid ja koostöö eest polnud nõukogude võimul (Stalinil) põhjust presidenti represseerida.
Vt. ka: http://vapsid.weebly.com/pauml...
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.