Juhtkiri: Sigadus Sinimägedes
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Arnold Peenleib07 May 2003 07:24
armas Tõnu Naelapea,
loomulikult on see kurb, kuid kuidas suhtub meie EV. sellesse, tuleb küsida kõigepealt?
Oled Sa kuulnud millist visa võitlust peetakse Pärnus, monumendi püstitamiseks Saksa poolel võidelnud Eesti sõduritele? Paigaldatud monument lausa varasti linnavõimude poolt.Pole tänaseni luba antud seda uuesti paigaldada, vaatamata uuele linnavalitsusele, kes ametisse astus.
Poliitika on slline, et ei meeldi EL. sellised monumendid ja seda ka võimud järgivad.
Austusega.
Waffen SS07 May 2003 12:16
Pärnu monumendiga on lugu siiski vähe keerulisem. Nimelt oli seal tahvel, et "Kõigile Eesti sõjameestele, kes II Vabadussõjas langesid kodumaa ja vaba Euroopa eest 1940-1945."

Just see väide "vaba Euroopa eest" oli küsitava väärtusega. Väga raske on kellelegi pôhjendada, et Saksa armees vôitlevad eesti poisid vôitlesid "vaba Euroopa" eest. Nad vôitlesid oma kodumaa eest ja venelaste vastu. Kui ausammas oleks püstitatud natukene muudetud tekstiga, oleks ta tôenäoliselt ka paika jäänud.
loom07 May 2003 16:52
..mis toimus Sinimägedel, ei olnud siiski mitte loomade tegu, vaid sellega said hakkama, nagu ikka, öelad inimesed.
Loomad on inimesest võrratult õilsamad.
Seega ka mitte sigatsevad inimesed, vaid kuratlikud inimesed.
Arnold Peenleib07 May 2003 22:22
To Waffen SS

Siiski, siiski julgen väita, et oled liialt optimist, see tekst Eueoopa eest oli üks paljudest ettekäänetest, mitte püstitada.
Teine ja suurem põhjus oli munder mida sõdur kandis.Mis veel hullem suunatud relva ja pilguga itta.
Seda monumenti ei püstitata! Ettekäändeid leiab alati, veel kord EL. see ei meeldi ja meie tahame sinna ning ei provotseerI on valitsuse seisukoht.
Loodame, et Püha Juri monumendil läheb Toris parmini.
V.K. Pärnu08 May 2003 03:08
Vandaalide tegutsemisel Vaivara kalmistul on tegelikult olemas poliitiline taust. Paljudele Eestis elavatele mittekodanikele [ka mitte-eestlastest eesti kodanikele] on eestalaste Teise maailmasõja ajalookäsitlus vastvõetamatu. Nende jaoks oli punaarmee Eesti “vabastaja”, punaarmee vastu võidelnud eestlased aga natsi Saksamaa poliitikale kaasaaitajad.
Üks näide: Sinimägede, Lastekodu mäel oleva vene gümnaasiumi territooriumil asuvad norra, taani ja flaami rügemendi langenutele püstitatud mälestussambad. Ühel eesti sõjameeste kohtumisel küsiti selle kooli õpilastelt - kas te teate, mis mälestussambad need teie kooli õuel seisavad? Õpilased vastasid: “Teame küll. Meie koolijuhataja ütles, et need on meie kooli häbimärgid…”
Just sellise suhtumisega luuakse pinnas poliitilise vandalismi tekkele.
Pärnus, eesti vabadusvõitlejatele püstitud mälestusmärgi kõrvaldamine on Pärnu linnavõimude [aga ka poliitikute] selge vihje sellele, et see osa eesti tegelikust lähiajaloost, mis käsitleb eesti meeste võitlus taasokupeeriva punaarmee vastu, ei ole nende poolt aktsepteeritav ning et õige on läänes käibel olev ajalookäsitlus, kus lääneriikide liitlane - punaarmee vabastas Balti riigid fašismist. Seega võitlesid eesti sõjamehed “vabastajate” vastu ja ei vääri austamist.
Märkimisväärne on ka fakt, et mitte ükski eesti kõrge riigiametnik ei ole seni riiklikel tähtpäevadel mitte kunagi oma sõnavõttudes maininud eesti sõjameeste võitlusi ja vastupanu kommunismi toojatele, kuigi riigikogu on kommunismi formaalselt hukka mõistnud.
endine värvatu09 May 2003 15:59
Eesti noori värvati sunni viisiliselt nii vene kui ka saksa sõjaväkke.
Neil endil polnud mingit valikut. Keegi ei tahtnud sõdida ei kummagi sõjaväes. Sellepärast tuleb suhtuda kõikidesse langenuisse samaväärselt, ükskõik kummas sõjaväes nad langesid.
Arnold Peenleib09 May 2003 22:06
Olen kõigeti nõus, kuid eriti mõtetu tundub olnud võidelnud olla Nõukogudearmees armees.
Paljud need Eesti sõdurid ikka suure Saksamaa eest rindele läksid, või paljud Euroopa eest Sinimägedes surid, ikka Eesti eest. Kes aga ida poolt peale pressisid, mille eest nemad seda tegid?
Austus langenutele!
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.