Muidu päris hea lugu, kuid Ilvese asjas läks rappa. Olen Ilvese suhtes Linnar Priimäega ühte meelt. Ilves on pigem ennastäis tühisus, tema välispoliitilised sõnavõtud on tühjad. Ta esindab EL-s pigem USA-d kui Eestit.

Toomas Hendrik Ilves on tõepoolest piisavalt haritud et leida tähelepanu „lääneriikide mõttekodades, tippülikoolide konverentsidel ja kõige olulisematel julgeolekufoorumitel.” Seega on ülimalt hämmastama panev et ta oma rahvale pole arusaadavate põhjendustega selgitanud miks peab Eesti riigivõim asendama kehtiva Eesti ja Venemaa vahelise– Tartu rahulepingusse ja 1992 aasta põhiseadusse sissekirjutatud – riigipiiri lepingu 18.02.2014 allkirjastatud välislepinguga, mis on vastuolus põhiseaduse preambula ning paragrahvidega 2, 122 ja 162.
Senini on president Ilves ainult kinnitanud (aastalõpu 2012 intervjuus) et „siis, kui parlament arutas ja kirjutati (2005 a. lepingu) preambula, olin mina peaaegu ainuke inimene, kes ütles, et seda ei tasu teha, meie eesmärk on piirilepe, ja ütlen veel kord, et piirilepe on üks asi, mida me vajame.”
Veebruaris 2014 allkirjastatud lepingus on vaid 2 olulist sätet: artikkel 1, mis määrab et „Pooled lahendavad käesoleva lepinguga Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni maismaa riigipiiri (edaspidi «riigipiir») kulgemise küsimused ning kinnitavad, et käesoleva lepingu jõustumisel loevad nad nimetatud küsimused reguleerituks” ning artikkel 3, mis selgitab et „riigipiiri kulgemine on antud kirjelduses (lisa 1) ja on kantud kaardile mõõtkavaga 1:50 000 (lisa 2)”. Need lisad kirjeldavad riigipiiri paiknemist kontrolljoonel, mitte Tartu rahulepingus määratud paikades. Ülejäänud sätted kirjeldavad piiri demarkeerimist ja toimimise korraldamist.
Pole võimalik arvata et laialdase eruditsiooniga isiksus, kelle arvamusi maailma poliitika kohta soovitakse kuulata, oli unustanud et Eesti piirileping Venemaaga on kehtivana olnud olemas juba aastast 1920 alates, ega ka seda miks tänase Venemaa juhid pidevalt Eestit süüdistavad ja miks nad tahavad et Eesti tunnistaks idapiiri paiknemist nende poolt looduses tähistatud joonel.
Täiendavalt peaks president Ilves selgitama rahvale kuidas saab leping olla Eesti julgeoleku oluline tagatis, kui selles on ainult eespool osundatud sätted.

Ilves käitub nagu ta amet oleks kremlinoloog, mitte Eesti Vabariigi president. Ükspuha kas Venemaa on maffiariik või mitte, selle sõnumi edastamine ei ole Eesti presidendi töö. Eesti riigil on siiski Venemaaga teatud vältimatu suhtlemine.