Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Uus Maailmakord on totalitaarne riigikapitalism ehk sotsialismi (kommunismi) taastulek teisest uksest
Nagu juba korduvalt väitsime, toetasid rahvusvahelised suurpankurid suurte summadega kommunistliku revolutsiooni läbiviimist Venemaal. Rahaline ning tehniline abi, ilma milleta Nõukogude Venemaa poleks suutnud majanduslikult püsima jääda, jätkus ka pärast revolutsiooni võitu.
Miks siis olid suurpankurid ja suurtöösturid huvitatud kommunistide ja kommunistliku süsteemi finantseerimisest ja toetamisest, oma jalgealuse õõnestamisest ja oma vaenlase nuumamisest? Faktidele peab leiduma ka mõistlik majandusteoreetiline ja poliitiline põhjendus. Põhjendus on lihtne. Nägime, et rahvusvahelised pangandus- ja tööstusmonopolid on jõudnud nii kaugele, et on sisuliselt erastanud ka riigid, välja valides ja seades ametisse valitsusjuhte kui oma poliitilis-administratiivseid ametnikke, parlamendisaadikute juhtimisest rääkimata.
Kui me mõistame, et sotsialism ei ole rikkuste jagamise programm, vaid on tegelikkuses rikkuste kontsentratsiooni ja kontrolli meetod, siis sotsialismi toetavate superrikaste paradoks lakkab olemast paradoks.
Kommunism, täpsemini öeldes sotsialism, pole rõhutud masside, vaid hoopis majandusliku eliidi liikumine.
http://rahvuslane.blogspot.com...
Nagu juba korduvalt väitsime, toetasid rahvusvahelised suurpankurid suurte summadega kommunistliku revolutsiooni läbiviimist Venemaal. Rahaline ning tehniline abi, ilma milleta Nõukogude Venemaa poleks suutnud majanduslikult püsima jääda, jätkus ka pärast revolutsiooni võitu.
Miks siis olid suurpankurid ja suurtöösturid huvitatud kommunistide ja kommunistliku süsteemi finantseerimisest ja toetamisest, oma jalgealuse õõnestamisest ja oma vaenlase nuumamisest? Faktidele peab leiduma ka mõistlik majandusteoreetiline ja poliitiline põhjendus. Põhjendus on lihtne. Nägime, et rahvusvahelised pangandus- ja tööstusmonopolid on jõudnud nii kaugele, et on sisuliselt erastanud ka riigid, välja valides ja seades ametisse valitsusjuhte kui oma poliitilis-administratiivseid ametnikke, parlamendisaadikute juhtimisest rääkimata.
Kui me mõistame, et sotsialism ei ole rikkuste jagamise programm, vaid on tegelikkuses rikkuste kontsentratsiooni ja kontrolli meetod, siis sotsialismi toetavate superrikaste paradoks lakkab olemast paradoks.
Kommunism, täpsemini öeldes sotsialism, pole rõhutud masside, vaid hoopis majandusliku eliidi liikumine.
http://rahvuslane.blogspot.com...
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.