Suvel pargis tukkusin ja eurobussi ootasin.
Kuulen,mürin bussihääl,vaatan Euroliit meil sääl.
Rahvas tõttas murruna sinna juurde vaatama.
Õhinal kõik plikakesed, mõned alles titakesed
vaatavad ja näpp neil suus aga peas suur unistus.
Mõni mees seal lühike ,ronis teise kukile,keegi karjus,rõkkas ilm - oi, oi, oi seal vein on külm!
Keegi poolemeelne ka tahtis liitu pugeda.Läheks ikka vaatama,sõbralegi ütles ta.

Nüüd on siis jälle mul blokeeritud ka Postimehes kommenteerimine. No on meil alles ikka demokraatia!Postimehes on ju haiged inimesed tööl.Liibak Markol, Postimehe onlain uudiste toimetajal on arvatavasti skisofreenia, nagu ta isalgi oli.Kui mulle Postimehe kommenteerimisõigust tagasi ei anta, hakkan siia me poliitikute luukeresid iga päev välja tooma. Neid mul jagub! Alustan Postimehest ja lahkuvast Kalle Muulist. Nüüd veel see hullukoeraeurohaigus ka juurde ja jooksebki ila kui marutaudis koertel sääl Postimehes.Eks siis pean siia mõneks ajaks tulema kommenteerima Eesti Uusi uudiseid.
Mul ka mõned uued laulukesed siia kirjutamata.

Eurokarjakrantsid
(Postimehes) valvel
istuvad seal Partsi palvel.
Ei sääl märgata veel häda,
kuigi riigikord meil mäda.

Ei saa mitte vaiki olla
eurolaulu kuulata
vaikimine oleks vale,
sunniks südant lõhkema.

Tahan õige valjult laulda
üha viisi jätkata
et ei sina eurokallim
iial meid ei tülitaks.

Tean küllalt su sönu,
tõtt vähe on neis
su silmade kõnest
võib lugeda teist.


Olen samast sugupõlvest
ma köidikud siin päästan sõlmest
Ma esindan siin rahvamassi
ei tunnusta ma ülemrassi.

Ma olen üks,kes põleb innust
meid vabastada kodulinnust.
Ei näe ma kasvamas tal tiibu
vaid pesa ligi veel ta liibub.

Vaid ühte nad veel pole märgand
me rahval vabaduseiha tärgand.
Me unistame suurest võidust
ja Partsipoisi põrgusõidust.