Maausulistel on 24. detsember vana - aasta õhtu ja 25. detsembril algab aasta 10 231, mis lähtub Billingeni katastroofist, mil Balti jääpaisjärv murdis Skandinaavias läbi mäestiku ja maapind vabanes vee alt.
Seoses ristiusu levikuga Eestis omandas muistsete skandinaavlaste jumal Odiniga (germaanlastel ka Wotan) seotud talvepüha ehk jõulud ka Kristuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine.
Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Enne Teist maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstein, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid.
Katoliku ajal ei saanud jõulupuu olla kirikupüha sümboliks.
Ühe legendi järgi valis kuuse jõulupuuks välja sakslasest ristiusu kiriku reformaator Marthin Luther.
Tänapäeval ehivad kuuske jõulude ajal mitte ainult luterlased, vaid ka teiste kristlike konfessioonide esindajad. Samas on ka ateistid selle kombe omaks võtnud – nende jaoks sümboliseerib helendavate tulede ja vanikutega kaunistatud kuusk uue aasta tulekut.
Levinud ka teised okaspuud nagu nulg (Tannenbaum) ja lõunapoolsetes maades araukaaria.
Jõulupuu tuletab meelde paganaaegset puukultust. Eestiski oli varem kombeks mõnda hiiepuud (tamme) ehtesse panna.