Tere.

Miks väidetakse igal pool, et igal aastal peale Presidendi Uue aasta tervitust on mängitud hümni, kui tegelikkuses pole seda tehtud.

Ma istun igal aastal õhtul kella kaheksast kella neljani öösel teleka ees, rakette vaatama lähen alles pool üks. Kuidas siis on võimalik, et ma pole ühelgi aastal hümni kuulnud? Hümni mängitakse ainult väga pidulikel puhkudel ja Presidendi Uue Aasta tervitus seda kindlasti pole. Väga pidulikud puhud on Iseseisvumispäev, taas Iseseisvumispäev ja Laulupidu.

Hümniga võrdväärne laul on "Eestlane olen ja Eestlaseks jään". Hümnist tähtsam on Riigilipp. Miks? Riigilippu saab põletada, Riigilipp on riigi sümbol, Riigilipu kasutajat saab okupeerija vangi panna, aga hümniga seda teha ei saa. Kui meid okupeeriti, siis hoiti Riigilippu põranda all, seda saladust, et lipp seal on, pärandas isa ainult pojale, ja see omakorda oma pojale.

või Venemaal peab president uue aasta puhul traditsiooniliselt oma rahvale kõne, aga teeb seda ametiruumidest või välja ehitud stuudiost.
Platsil hüpleva rahvamassi ees kõnet pidada (või Narva vene kogukonna ette eputama minna) võib tunduda küll uuenduslik, aga see ei ole oodatud pöördumine terve kodanikkonna poole. Platsile kõlbab isamaaline laul hästi, aga seal joogiga soojaks köetud publiku ees hümni mängida olnuks täiesti kohatu.
Lihtne olnuks kontserdiülekanne lõpetada, traditsioonilisel moel kõne pidada ning seejärel hümni mängida. Vabandus vastu võetud, aga kui palju meil tolle naisterahva fopaasid veel taluda tuleb, seda on raske ennustada. EKRE on vähemalt karmilt hoiatanud.

Objektiiv.ee: Kokkuvõte: Kui ikka midagi öelda ei ole, siis oleks võinud muidugi piirduda ka pelga käeviipe ja tervitusega uueks aastaks ning lisada eelmiste EKP Keskkomitee esimeeste kombel kõrgendatud toonil: “Elagu Eesti. Elagu Euroopa Liit. Olgu jääv meile päike ja vikerkaar!” Sellised on muljed esimesest presidendist seelikus.