Saksamaa sõjaväeluure Abwehri poolt finantseeritud luureretk "Unternehmung Erna" toimus Punaarmee tagalas 1941. aasta suvel. Abwehri kõrged luurejuhid eesotsas Canarise ja Piekenbrockiga olid Eestis aastatel 1937 - 40 tavalised külalised, stammkoht oli EW sõjaväeluure staap, Keila – Joa, samuti EW – NL-i riigipiir.
Aastatel 1939 - 40 lahkus EW sõjaväeluure praktiliselt täies koosseisus koos salajase dokumentatsiooniga Saksamaale Abwehri teenistusse. Sõjaväeluurajad Maasing, Saarsen, Kurgvel, Kristjan jt olid ka Erna grupi loomise eestvedajad.
Erna grupi liikmed, mis allusid nii Saksa Abwehrile kui ka Soome sõjaväeluurele ja mida toetas Eesti Vabastamise Komitee (EVK), said valida, kas anda vanne Saksamaale või Soomele. Vanne anti Soome riigile. Hiljem, olles juba Saksa sõjaväe koosseisus, andsid ernalased vande Saksamaale.
I grupi maaletulek Salmistus 1941. aasta 10. juulil sai teoks tänu sellele, et piiri valvasid piirivalvevägede asemel maaväed, kel puudus vastav kogemus. Piirivalvurid täitsid eriülesandeid mujal. Vaatamata sellele avastati ja alustati Erna grupi jälitamist juba tund aega hiljem. See sai saatuslikuks Aegviidu metsades end varjanud EW lennuväelastele, kellele jälitajad ootamatult peale sattusid. Tulistati varitsusest ka taganevaid punaväelasi. Viimased arvasid, et tulistavad kohalikud elanikud ja asusid ümbruskonda läbi otsima. Jõuti Lindemannide taluhoovi just siis, kui seal kuulipildujat alusele monteeriti… . Rünnati ka nõukogude aktiviste ja uusmaasaajaid.
26. juulil ründasid ernalased koos metsavendadega ebaõnnestunult Albu vallamaja, millega reedeti ka oma põhibaasi asukoht. Seega tegeldi selliste asjadega, mida kaugluurerühm ei peaks tegelema.
31. juulil löödi Erna grupp Kautla soos NKVD vägede poolt sisuliselt puruks ning hajutati ja selle liikmed jõudsid Saksa vägedeni 6. augustil.
Kaotati 32 võitlejat ehk pool isikkoosseisust.
Erna grupi liikmed Kevend, Jõgi, Hellat, Talgre ja grupi sakslastest Abwehri sideohvitserid Reinchardt ja Schwartze kutsuti Berliini autasustamisele.