1939. aasta märtsist - septembrini toimusid Poolas inglaste mahitusel sakslaste vastased repressioonid ja oli selge, et Saksamaa peab sellele kuidagi vastama.
http://www.jrbooksonline.com/p...
http://www.jrbooksonline.com/P...

1. septembril 1939 alustasid sõjategevust Poola vastu Saksamaa ja Slovakkia, mille ridadesse kuulusid ka ukraina väeosad.
Ka Leedu tahtis rünnata, kuid NLiit keelas selle ära ja andis Leedule Wilno (Vilniuse) piirkonna ise 27. oktoobril pidulikult üle.
Poola jagati piki lord Curzoni liini, mida aastal 1919 soovitati Antanti poolt, aga millega polnud nõus Poola ja ka Punaarmee ei suutnud tollal territooriumi välja võidelda.
https://en.wikipedia.org/wiki/...

https://runivers.ru/doc/d2.php...
Poolakad Saksa poole peal. Punaarmee vangistas neist 60 000.
Inglise ülemjuhatuse alla kuulusid poolakate "Armia Andersa" ja "Armia Krajowa", aga Punaarmeesse suhtuti erinevalt inglastest vaenulikult.
Punaarmee kooseisus oli poolakate diviis "Tadeusz Kościuszko"." Nõukogude poolel oli ka "Armia Ludowa".

On teretulnud, et leidub ka kodanikujulgust kirjutada sellest mis toimus enne sõjategevuse algust ning sakslaste ja Saksamaa vastastest sanktsioonidest ning diplomaatilisest tegevusest, mis tegelikult sõjategevuseni viisid ... pidevalt räägitakse ja kirjutatakse vaid TÕE ühest poolest aga vaikitakse täielikult maha sellesama tõe teine ja pahupool ...

1933. aasta aprillis kohtusid Genfis Saksa propagandaminister Goebbels ja Poola välisminister Beck. Leiti, et Saksamaa ja Poola huvid Ida – Euroopas langevad kokku. Mõlemad riigid võivad oma territoriaalprobleemid lahendada Nõukogude Liidu ja Balti riikide arvelt. Poola võib saada Danzigi koridori eest Leedu ja väljapääsu Mustale merele, Saksamaa pretendeerib Lätile ja Eestile.
1934. aastal ilmus Berliinis E. Von Reibnitzi brošüür „Der deutsch – polnische Ausgleich“.
Selles teatati, et Saksamaa ja Poola ei saa jääda ükskõikseks Kaug – Idas ja N.Liidus toimuva suhtes, ja et ühiseks võitluseks kommunismi vastu tuleb luua Poola – Saksa blokk.
Soovitati anda Ukraina ja Leedu Poolale. Saksamaa saab vastutasuks Danzigi koridori, Ülem – Sileesia, Pomorze ja Poznani.
1934. aasta 26. jaanuaril sõlmiti Saksa – Poola mittekallaletungipakt.
Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane ja Pilsudskit kavandati kuni tema surmani 1936. aastal Poola - Saksa ühendarmee etteotsa kallaletungi korral Nõukogude Liidule.
1938. aasta 14. märtsil kutsus Poola Seim rahvast üles marssima Kaunasesse. NLiidu hoiatus takistas plaane ellu viimast. 17. märtsil järgnes Poola ultimatum Leedule, milles nõuti diplomaatiliste suhete sisseseadmist 48 tunni jooksul.
1938. aasta 28. mail teatas Hitler kõrgematele ohvitseridele, et kõigepealt ajame asjad Idas korda, seejärel annan teile 3 – 4 a. aega Läänes suuri tegusid teha. Kaaluti variant rünnata NLiitu, minnes Poolast mööda kahes suunas: Balti riikide ja Rumeenia kaudu.
1938. aasta 29. septembri Müncheni sobingu taustal said ka Poola ja Ungari oma osa Tšehhoslovakkiast. Poola esitas nõude ka Lätile kuulunud Dvinski (Daugavpils) piirkonna kohta.
Poola oli ainus riik, kellele Saksamaa teatas Austria Anschlussist ja soovitas Poolal sama teha ka Leeduga, ainult Memeli piirkonna tahtis Saksamaa endale saada.
Hiljem “tulid” Poolas võimule Inglise orientatsiooniga poliitikud ja Danzigi koridori suhtes kokkuleppele ei jõutud.
1939. aasta 26. jaanuaril toimunud von Ribbentropi ja Becki kohtumine ei andnud tulemusi ja liitu NLiidu vastu ei saavutatud. Von Ribbentropi visiit Poola ja selle ebaõnnestumine oli pöördepunktiks Euroopa poliitikas. Poolakate keeldumine NLiidu vastasest liidust tähendas ka Eesti Saksamaale orienteeritud neutraliteedipoliitika pankrotti.

1941. aasta 30. juulil sõlmisid NLiit (Maiski) ja Poola (Sikorski) Londonis vastastikuse koostöölepingu.
Nõukogude pool tunnistas kehtetuks MRP Poolat puudutanud osa. Olukorra teeb huvitavaks see, et 30. juulil olid Poola ja NLiit omavahel sõjajalal...
Poola pagulasvalitsus oli Prantsusmaal, Angers’i linnas, kuulutanud NLiidule sõja 1939. aasta 18. detsembril seoses sellega, et NLiit andis Wilno (Vilniuse) piirkonna üle kolmandale osapoolele, Leedule! (Angers’i deklaratsioon).