Kuldsed sõnad ... ainult kellel on aega tänases hullumeeses maailmas neile mõelda, neist lähtuda või nende järgi toimida???

Meil on ju 29 aastat olnud võimalik toimida Atlandi hartas määratu kohaselt. Miks oleme seda õigust hüljates valinud riigivõimu teostama erakonnad ja riigikogud, kes on tõotanud täita põhiseaduse sissejuhatuses määratud ülim kohustus? Miks oleme vaikivalt koos peavoolu meediaga lubanud kõigil riigivõimu instantsidel keskendunult muuta Eesti kaherahvuseliseks riigiks?

Mul oli kord juttu noore venelasega Tallinnas, kes valdas inglise keelt lausa soravalt, aga eesti keelt mitte sõnagi.
Küsisin, kuidas nii? Ta vastas häbitult ja rõõmsameelselt, et pole vaja!
Paraku, vastab tõele, et inglise keelega lööme läbi igas kandis; Eestis nii kui väliseestlaste kogukonnas.
Isegi siinkohal, on näha kuidas "gaslighting journalist" Allan Meiusi sooritab oma kahjurlust inglise keeles.
Malbelt soovitaks, et toimetaja kutsuks teda korrale. Kui muidu ei saa, leht võiks minna eesti keele peale üle. Jännis ta vaikiks.
Teisi noori võiks julgustada.

Meie mandril Kanadas, prantsuse keel oli lagunemas köögi- ja maaka keeleks. Siis mõistmatul kombel tõusis enne nägematu rahvusluslaine ja tänapäeval, pilt on hoopis teine.
Näiteks, Québeci valitsus on rajanud sihtasutuse tehnilise sõnavara arendamiseks. Sellest rajatud arvuti sõnavara on isegi Prantsusmaal kasule pantud.
Eestis on näha kuidas inglise keele laensõnu on asjatult kasule pantud üha rohkem ja akadeemikud on selles osas hullemad. (Noorte släng on tähtsusetu, sest see on üürike.) Nad loevad seda peensuseks! Neid tuleks kõrvadest raputada!