Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
.... sai lääne sõnavabadust 2020 omal nahal tunda.
Ära anna alla!
Ära anna alla!
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: e m rootsis (00:45)
Pressiteade
Eesti Ajakirjanike Liit koos Põhjamaade ajakirjanike liitude ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooniga toetab Rootsi Ajakirjanike Liidu avaldust „Estonia“ hukku uurinud dokumentaalfilmi tegijate kaitseks. Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus on seisukohal, et uurivate ajakirjanike tagakiusamine ei sobi euroopalikku kultuuriruumi. Demokraatia etaloniks peetava Rootsi võimude käitumine võib luua ohtliku olukorra, kus igasugune võimudele ebameeldiv ajakirjanikutegevus võib muutuda kriminaalkuriteoks ka Euroopas, nagu see on suletud avalikkusega riikides, näiteks Venemaal, Valgevenes või Hiinas.
Avalduse teksti tõlge:
Uus „Estonia“ hukku käsitlev dokumentaalfilm on saanud palju tähelepanu. Enne kui seriaal jõudis Eestis linastuda, astus peaministe Jüri Ratas avalikult üles nõudmisega korraldada vraki uus uurimine. On selge, et dokumentaalfilmis esitatud teave pakub suurt ja laialdast huvi. Fakt, et filmimeeskond on dokumenteerinud vähemalt ühe neljameetrise augu laeva vrakis, pole ainus, mis filmi avaldamist ajakirjanduslikust vaatenurgast toetab.
Samal ajal on kahele filmiga seotud isikule, ajakirjanik Henrik Evertssonile ja veealuse drooni juht Linus Anderssonile esitatud süüdistus. Rootsi võimud püüdsid ka konfiskeerida filmi materjali. Seda siiski ei juhtunud, sest filmitut hoiti Saksamaal. Filmi meeskond keeldus materjali loovutamast ja Saksamaa võimud otsustasid mitte toetada Rootsi nõudmisi.
“Estonia” hukk on nii kannatanuile kui ka nende sugulastele kirjeldamatu tragöödia ja nad on väärt suurimat austust. Vrakki tuleb kaitsta hauarüüstajate eest samal moel nagu me kaitseme omaste haudu maismaal, tagades neile võimaluse rahus puhata. Sellegipoolest pole mõistlik täielikult keelustada vrakile sukeldumisi, kui eesmärgiks on välja selgitada, mis täpselt juhtus, kui „Estonia“ uppus. Arvamusvabadust ja õigust informatsioonile tuleb kaaluda võrdluses kahjuga, mida vraki ajakirjanduslik uurimine võib kaasa tuua. Praegusel juhul on suur avalik huvi info vastu. Kogutav teave on oluline, sest annab võimukandjaile uusi andmeid õnnetusest. Fakt, et Rootsi esitab süüdistuse ajakirjanikele, kes on kogunud suurt avalikku huvi äratanud informatsiooni, on vastuolus nii Rootsi kui ka rahvusvaheliste seadustega.
Süüdistuse ja materjali konfiskeerimiskatse tagamaaks on Rootsi otsus kriminaliseerida „sukeldumine ja muud veealused tegevused“ „Estonia“ sees ja ümber nn „Estonia seadusega“. Vrakk asub rahvusvahelistes vetes ja pole selge, kas Rootsi „Estonia seadus“ on tegelikult rahvusvahelise seadusandlusega kooskõlas. Kuid kui kohus ka tunnistaks Rootsi seaduse kohalduvaks, on palju asjaolusid süüdimõistmise vastu.
Rootsis ja teistes Põhjamaades on pikaajaline traditsioon kaitsta pressivabadust. Rootsi põhiseaduses on oluline pressivabadust puudutav põhimõte “anskaffarfriheten” – vabadus koguda teavet. See tähendab, et võimud ei tohi tegutseda isiku vastu, kes kogub informatsiooni selle avalikustamiseks. Sellele põhimõttele on seatud teatud piirangud, kuid meie hinnangul näitab Rootsi Ülemkohtu otsuse pretsendent, et õigus teavet koguda seisab kõrgemal ”Estonia seadusega” sätestatud keelust ”Estonia” vrakile sukelduda ja selle juures vee all tegutseda.
Isegi kui kohus otsustaks, et “Estonia seadus” keelab infokogumise, eksiteerib Rootsis üldine arvamusvabaduse põhimõte. See on lõplikuna sõnastatud põhiseaduses. Rootsi on ka seotud rahvusvaheliste kohustustega kaitsta sõnavabadust, näiteks Euroopa Inimõiguste Konventsiooni kaudu. Nii Rootsi põhiseaduse kui inimõiguste konventsiooni kohaselt tuleb austada proportsionaalsuse põhimõtet, kui seatakse piire inimõigustele. See tähendab, et isikukaitset tuleb kaalude võrdluses arvamusvabaduse ja teabeõigustega. ”Estonia” dokumentaalfilmi meeskonna süüdimõistmine piiraks arvamusvabadust ja teabeõigust, nagu seda peetakse silmas konventsioonis ja sel oleks hävitav mõju Põhjamaade uurivale ajakirjandusele. Rahvusvahelises kontekstis oleme tihti sunnitud võitlema ajakirjanike eest, keda süüdistatakse ja vangistatakse ainult seetõttu, et nad teevad oma tööd. Nüüd peame seda tegema Põhjamaades ja me ütleme, mida me alati ütleme: ”Ajakirjandus pole kuritegu!”
Ulrika Hyllert, Rootsi Ajakirjanike Liidu president
Hege Iren Frantzen, Norra Ajakirjanike Liidu president
Arne Jensen, Norra Toimetajate Liidu peasekretär
Petri Savolainen, Soome Ajakirjanike Liidu direktor
Helle Tiikmaa, Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
Tine Johansen, Taani Ajakirjanike Liidu president
Mogens Blicher Bjerregård, Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni president
Eesti Ajakirjanike Liit koos Põhjamaade ajakirjanike liitude ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooniga toetab Rootsi Ajakirjanike Liidu avaldust „Estonia“ hukku uurinud dokumentaalfilmi tegijate kaitseks. Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus on seisukohal, et uurivate ajakirjanike tagakiusamine ei sobi euroopalikku kultuuriruumi. Demokraatia etaloniks peetava Rootsi võimude käitumine võib luua ohtliku olukorra, kus igasugune võimudele ebameeldiv ajakirjanikutegevus võib muutuda kriminaalkuriteoks ka Euroopas, nagu see on suletud avalikkusega riikides, näiteks Venemaal, Valgevenes või Hiinas.
Avalduse teksti tõlge:
Uus „Estonia“ hukku käsitlev dokumentaalfilm on saanud palju tähelepanu. Enne kui seriaal jõudis Eestis linastuda, astus peaministe Jüri Ratas avalikult üles nõudmisega korraldada vraki uus uurimine. On selge, et dokumentaalfilmis esitatud teave pakub suurt ja laialdast huvi. Fakt, et filmimeeskond on dokumenteerinud vähemalt ühe neljameetrise augu laeva vrakis, pole ainus, mis filmi avaldamist ajakirjanduslikust vaatenurgast toetab.
Samal ajal on kahele filmiga seotud isikule, ajakirjanik Henrik Evertssonile ja veealuse drooni juht Linus Anderssonile esitatud süüdistus. Rootsi võimud püüdsid ka konfiskeerida filmi materjali. Seda siiski ei juhtunud, sest filmitut hoiti Saksamaal. Filmi meeskond keeldus materjali loovutamast ja Saksamaa võimud otsustasid mitte toetada Rootsi nõudmisi.
“Estonia” hukk on nii kannatanuile kui ka nende sugulastele kirjeldamatu tragöödia ja nad on väärt suurimat austust. Vrakki tuleb kaitsta hauarüüstajate eest samal moel nagu me kaitseme omaste haudu maismaal, tagades neile võimaluse rahus puhata. Sellegipoolest pole mõistlik täielikult keelustada vrakile sukeldumisi, kui eesmärgiks on välja selgitada, mis täpselt juhtus, kui „Estonia“ uppus. Arvamusvabadust ja õigust informatsioonile tuleb kaaluda võrdluses kahjuga, mida vraki ajakirjanduslik uurimine võib kaasa tuua. Praegusel juhul on suur avalik huvi info vastu. Kogutav teave on oluline, sest annab võimukandjaile uusi andmeid õnnetusest. Fakt, et Rootsi esitab süüdistuse ajakirjanikele, kes on kogunud suurt avalikku huvi äratanud informatsiooni, on vastuolus nii Rootsi kui ka rahvusvaheliste seadustega.
Süüdistuse ja materjali konfiskeerimiskatse tagamaaks on Rootsi otsus kriminaliseerida „sukeldumine ja muud veealused tegevused“ „Estonia“ sees ja ümber nn „Estonia seadusega“. Vrakk asub rahvusvahelistes vetes ja pole selge, kas Rootsi „Estonia seadus“ on tegelikult rahvusvahelise seadusandlusega kooskõlas. Kuid kui kohus ka tunnistaks Rootsi seaduse kohalduvaks, on palju asjaolusid süüdimõistmise vastu.
Rootsis ja teistes Põhjamaades on pikaajaline traditsioon kaitsta pressivabadust. Rootsi põhiseaduses on oluline pressivabadust puudutav põhimõte “anskaffarfriheten” – vabadus koguda teavet. See tähendab, et võimud ei tohi tegutseda isiku vastu, kes kogub informatsiooni selle avalikustamiseks. Sellele põhimõttele on seatud teatud piirangud, kuid meie hinnangul näitab Rootsi Ülemkohtu otsuse pretsendent, et õigus teavet koguda seisab kõrgemal ”Estonia seadusega” sätestatud keelust ”Estonia” vrakile sukelduda ja selle juures vee all tegutseda.
Isegi kui kohus otsustaks, et “Estonia seadus” keelab infokogumise, eksiteerib Rootsis üldine arvamusvabaduse põhimõte. See on lõplikuna sõnastatud põhiseaduses. Rootsi on ka seotud rahvusvaheliste kohustustega kaitsta sõnavabadust, näiteks Euroopa Inimõiguste Konventsiooni kaudu. Nii Rootsi põhiseaduse kui inimõiguste konventsiooni kohaselt tuleb austada proportsionaalsuse põhimõtet, kui seatakse piire inimõigustele. See tähendab, et isikukaitset tuleb kaalude võrdluses arvamusvabaduse ja teabeõigustega. ”Estonia” dokumentaalfilmi meeskonna süüdimõistmine piiraks arvamusvabadust ja teabeõigust, nagu seda peetakse silmas konventsioonis ja sel oleks hävitav mõju Põhjamaade uurivale ajakirjandusele. Rahvusvahelises kontekstis oleme tihti sunnitud võitlema ajakirjanike eest, keda süüdistatakse ja vangistatakse ainult seetõttu, et nad teevad oma tööd. Nüüd peame seda tegema Põhjamaades ja me ütleme, mida me alati ütleme: ”Ajakirjandus pole kuritegu!”
Ulrika Hyllert, Rootsi Ajakirjanike Liidu president
Hege Iren Frantzen, Norra Ajakirjanike Liidu president
Arne Jensen, Norra Toimetajate Liidu peasekretär
Petri Savolainen, Soome Ajakirjanike Liidu direktor
Helle Tiikmaa, Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
Tine Johansen, Taani Ajakirjanike Liidu president
Mogens Blicher Bjerregård, Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni president
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.