Doktoritöö: paguluses kiideti Pätsi riigipööre igati heaks
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
meenutaja02 Jul 2024 12:52
Väino V. Keelmann02 Jul 2024 14:05
Kui ma jõudsin Torontosse Austraaliast 1980ndal aastal ma olin üllatanud, et Konstantin Pätsi portree rippus seina peal Toronto Eesti Majas.
?02 Jul 2024 17:10
Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts
Üks tapeti a. 1941?
Üks suri Nõukogude Venemaal a. 1956?
wesike03 Jul 2024 15:01
Johan Müller, kes andis kaasallkirja kaitsesesukorra kehtestamise otsusele, valiti 1968 EÜS-i auvilistlaseks ja suri 1981. Ei tirinud keegi teda kohtu ette.
Väino V. Keelmann03 Jul 2024 19:59
Konstantini ema oli venelanna ja Konstantin Pätsil oli vene haridus.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Väino V. Keelmann (14:05)
ärbert02 Jul 2024 22:56
Teatavasti pärast Eesti okupeerimisele edukat kaasaitamist, kolisid Päts ja Laidonär Moskvasse kus neile määrati personaalpensionid. Millegipärast püstitatakse neile siiamaani Eestis monumente?
ajalugu03 Jul 2024 08:41
ärbert, oled tubli vale jutu troll.

https://communistcrimes.org/et...
anonüümne03 Jul 2024 09:06
Teie vanaemad ja vanaisad olid elanud pätsiaegses Eesti Wabariigis. Heade eestiaja inimeste elukogemuses ei vaevunud nad mõistma (neo)marksistlikke ja vapslikke ajalootõlgendusi, et nad võisid olla elanud diktatuuris. Minu vanaema, kes oli sündinud 1895 aastal, põline taluperenaine, kiitis Pätsi ja tema elukogemus on minule olulisem kui uusaegsed politiseertud ajaloo tõlgendused. Teie vanaemade austus riigivanem Pätsi ja kindral Laidoneri mälestuse vastu oli heas mõttes nakkav. Kahjuks nüüd pole enam Eesti Maja ega austusvöörseid ikoonilisi portreesid ning mälestused saavad meenutatud üksnes läbi poliitika filtri, täna ja tulevases Eesti internatsionaalses KESKUSES-ki. Pätsi ja Laidoneri mälestus on aga püha,neile kes tahavad mälestada.
wesike03 Jul 2024 15:04
Nii see oli. Tänan Teid tõesõna ütlemast.
Aga see "riigipööre" on üks luul, millest andis terve doktoritöö kokku kirjutada.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: wesike (15:01)
meenutaja03 Jul 2024 10:51
https://maaleht.delfi.ee/artik...
Ning siis kuulsin Laidoneri ütlevat: “Jah, kauaks meil enam iseseisvust pole.” Kas ta oli siis üht-teist Soome presidendilt kuulda saanud…
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: meenutaja (12:52)
meenutaja03 Jul 2024 11:06
http://en.wikipedia.org/wiki/P... Üks Stalini – Churchilli saladokument mõjusfääridest.
http://epl.delfi.ee/news/kultu...
Ajalehes The Times avaldati 17. oktoobril 1944 lootust, et Balti riikidest saavad Nõukogude Liidu näidisvabariigid.
http://www.epl.ee/news/eesti/c...
CIA ei soovitanud Soomel Eesti vabanemist väga toetada.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: meenutaja (12:52), meenutaja (10:51)
ärbert03 Jul 2024 14:03
Väljaandest PRESIDENT NKVD EES, Tallinn 1993 (M. Ilmjärv) loeme, et Pätsule määrati personaalpension 2000 rubla kuus. Moskvast edasi läks matk edasi Ufa linna. Jutt et ta oli sinna küüditatud on liialdus - elas lihtsalt luksuslikku elu eestlaste pilkudest eemal.(Küüditati ikka Siberisse, mitte Ufa linna. Mind "küüditati" peale ülikooli New Yorki?) Pätsiga läks aga kassa ka teenija Olga Tünder. Ei sobinud ju eliidil ise koristada.

Lisaks tuleb märkida, et Päts aitas kaasa Vene okupatsiooni tunnustamisele, kirjutades alla otsusele Vares-Barbaruse valitsuse moodustamisele (nagu see oleks toimunud Eesti seadustele vastavalt?!?)

Eesti rahva traagilistel hetkedel oli Pätsi prioriteet oma naha päästmine.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: ärbert (22:56)
ajalugu03 Jul 2024 17:53
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: ajalugu (08:41)
ärbert05 Jul 2024 22:26
Järjekordne liialdus - vang pole Päts kunagi olnud, ta oli hullumajas patsient nr. 12.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: ärbert (22:56), ärbert (14:03)
Tv03 Jul 2024 14:12
Praegu on sama asi. Teises versioonis
Katja mùus Eesti, Euroopa unionile maha. Moskva asemel Brùssel.
Edasi teab vaid Jumal, mis juhtub....
Rahvuslane05 Jul 2024 13:59
Harimatu, impotentne, mõtetu kommentaar. Kindlasti isik kes nõuku aega igatseb ning reedab oma rahvast. Häbi!
kas?04 Jul 2024 07:03
Kas doktoritöö autor on Paul Kenkmanni poeg?
anonüümne04 Jul 2024 14:43
Ilmjärv on ju (üli)koolipõlvest saati olnud Pätsi - vastane. Ta uuris Tõnissoni poja rahadega ja Soome vasakpoolsete ajaloolaste juhendamisel Moskva ajalooarhiivides . Pärast Valge tegi "järelriisumise", samuti Moskva arhiivides, mille tulemusel võttis ta Ilmjärve mõningate faktide meelevaldses tõlgendamise süüdistada.Samas Valge seisukohad on ka läbi vabadussõdalaste seiskohtade prisma.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: anonüümne (09:06)
Tv04 Jul 2024 17:04
Mis teie eksitate teineteist. Tartu College- is tòotab inimene ,kellel on sissepàas ENSV toimikutesse ja Kanada eestlaste toimikutesse...
Ta lahendeb asja selgeks Pàtsi suhtes.. helistage.
anonüümne04 Jul 2024 18:36
Millegipärast Ilmjärv kirjutas
“Vaikiva ajastu” Moskva arhiivides töötades. ENSV arhiivimaterjalidega poleks ta suutnud bakalareustki ära kaitsta. VEKSA materjalid on Eestis arvatvasti olemas. Aga see on teine valdkond ja uurimisteema. Aga enamus kaas ja koostöö materjale viidi ju kokkuleppeliselt Moskvasse.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: anonüümne (09:06), anonüümne (14:43)
Rahvuslane05 Jul 2024 15:39
Ansip lubas eesti esimese viie hulka
Euroopa liidus. Katja tòmbas viimase kolme hulka.Mis see Nòuka aeg siia puutub. Hullem ei saa enam olla. Rahvuslane vòiks Nina puhtaks nuusata enne kui kòhib...
nemo11 Jul 2024 23:53
Novaatoris avaldatud ülevaatest lähtudes see küll doktoritöö mõõtu välja ei anna, hea kui kursusetöö. Neid fakte, mis seal toodud, olen ma, tagasihoidlik ajaloohuviline, juba 50 aastat teadnud. Ei sõnagi Soome lapualaste liikumisest ja vapside Itaalia fašiste jäljendavatest käeviskamistest. Vapside meediaväljaanne "Võitlus", mida olen lugenud, jättis oma agressiivsusega ikka üpris masendava mulje. Seetõttu usun, et küllap käitus K.Päts neid rajalt maha võttes õigesti ja rahvuse huvides.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.