Ukraina pinnal sõdiva väe strateegia Donbassis on nüüd „taganeda aeglaselt“ (Retreat Slowly) ja kas selle mõjul või mitte kuid igal juhul on blogeri jutukesse siginenud uus noot, kui ta kirjutab: „Sõja võimaliku lõpetamise kontekstis on Ukraina president asunud siiani väga jäigal positsioonil.“ See on ju kriitika! Kiievi juhtkonna dogma kahtluse alla panemine. Ta rõõmutseb küll nagu laps, kirjeldades tulemöllu põlevates nafta- või laskemoonahoidlates, kuid samas nendib, et Lääne laod on tühjad ega võimalda nende ukrainlastest sõduritele tarnida piisavalt moona, saavutamaks võitu. No mis sa ütled! Venelaste varud muudkui lendavad õhku aga rindesõdurid kurdavad, et kui nemad teevad ühe lasu, siis venelased vastavad kolme, viie või isegi kümnega, olenevalt piirkonnast. Bloger peaks aitama lihtsal inimesel mõista, kuidas on see võimalik, et 50 lääneriigi koalitsioon Venemaa vastu pole suuteline andma oma sõduritele niigi palju padruneid, et nood saaksid igale lasule ikka lasuga vastata.
Niisiis on bloger muundumas rahuingliks, ainukeseks takistuseks sel kaunil teel va jäärapäine Kiievi juhtkond. Võtku nad ometi Hiina rahuplaan aluseks ja lõpetagu sõda, hakkab ridade vahelt vaikselt kostma. Hea seegi, bloger. Kuigi NATO-sse nad ei saa. Sellele hullumeelsele mõttele panevad veto mitte üks vaid hulgem riike. Ukrainale sobib garanteeritud neutraalsus.

TAGANE AEGLASELT (mitte jooksuga), on ukrainlaste uus strateegiga rinde kuumamatel lõikudel. Isegi Sudzha rajoonis, paistab on nii, kuigi see on prioriteetne lõik, mille väheseid maid bloger loodab tervelt nelja Venega liidendatud oblasti (Donbass, Lugansk jt) vastu välja vahetada, kui relvarahu kokkuleppeid peaks tegema hakatama. Helge unistus. Igal juhul ründavad ja edenevad venelased seal hetkel kolmest suunast korraga: 1 virutavad Korenovo poolt Lyubimovkale selja taha, asulasse Зеленый Шлях, võttes Lyubimovka rõngasse. 2 on uuesti tagasi Malaya Loknyas (Lyubimovkast idas, 13,5 km Vene piirist), 3 ründavad Martynovkast Sudzha suunas.
Kupianski suunal (see on Harkovi oblastis) sisenesid venelased Petropavlikva asulassse. Petropavlikast kohe järgmine on Kucherivka, too aga külgneb juba Kupianskiga.
Niisamuti on venelastel edenemisi ka Selydove ja Pokrovski all, samuti mujalgi.
Dnepropetrovski oblastis hävitasid venelased Patriot õhukaitsekompleksi (radar + mõned laskeseadmed), Odessa sadamates on aga pihta hakanud saama Lääne sõjavarustust vedavad laevad.

Peaaegu pooled venelastest hakkasid Ukraina sõjas nägema rohkem kahju kui kasu. Nende venelaste osakaal, kes usuvad, et sissetung Ukrainasse on toonud rohkem kahju kui kasu, on septembriks jõudnud 47%-ni, selgus Levada keskuse küsitluse tulemustest. Nende osakaal, kes nägid sõjast kasu, langes 38-lt 28-le.

https://x.com/inexorable_ua/st...

Sõda tähendab hävingut, surma, muret, vägivalda. Nähe purustavas tegevuses mingit kasu, nagu küsimus oli sõnastatud, on üldse problemaatiline. Peab olema vägev stiimul, mingi suur silmnähtav resultaat, et sellisele küsimusele positiivselt vastata. Oma riigi loomine peale 700 aastat Lääne koloniaalvõimu – mitte just väga suurte kaotuste ja purustuste juures oli selliseks tulemuseks oli eestlaste jaoks Vabadussõja lõppedes. Kuidas aga vastanuks tavavenelane pärast nende ja liitlaste samuti võiduga lõppenud II maailmasõja järel? Nähes ja teades kohutavaid purustusi ja kümneid miljoneid inimohvreid. Ilmselt olnuks tal raske öelda, et küll oli kasulik. Kuigi ju võideti. Sellises valguses on Ukraina pinnal peetava proxy sõja kolmandal aastal tulemus, kus ikka veel üle poole venelastest näeb selles kasu, hämmastav resultaat. Vene ühiskond on pidanud vastu. Kuigi suurt, kõigile nähtavat, mäekõrgust tulemust ju pole. Üldisele küsimusele, mida nad peavad silmas spetsiaalse sõjalise operatsiooni tekitatud kahju all, vastas kõige enam, 52% küsitletutest, et selleks on inimeste hukkumine, kannatused, mure kui sõja tagajärg (nii siin- kui sealpool rindejoont).
Milles aga Vene ühiskond valdavalt üksmeelne, on, et rahu sõlmimise tingimustes ei saa olla liidendatud oblastite tagastamine Ukrainale ega ka Ukraina NATO liikmelisus kui rahulepingu eeldus. Sellele on igal juhul vastu üle 70% küsitletutest.
Sarnased nihked, sõjaväsimus, peegeldub ka Ukraina ühiskonnas. Kusjuures 47% ukrainlasi toetaks isegi rahuläbirääkimise USA ja Venemaa vahel, milles Kiievi võimud ei osale (Source: Survey conducted in May 2024 by Datapraxis and Rating Group in Ukraine). Vastuses peegeldub ukrainlaste teadmine, kes seda sõda (USA proxy sõda Venemaaga) tegelikult peavad.

PARANDUS: Lause „Sellises valguses on Ukraina pinnal peetava proxy sõja kolmandal aastal tulemus, kus ikka veel üle poole venelastest näeb selles kasu, hämmastav resultaat.“
asemel PEAB OLEMA: „Selles valguses on Ukraina pinnal peetava proxy sõja kolmandal aastal tulemus, kus ikka veel üle poole (60%) venelastest peab spetsiaalset sõjalist operatsiooni edukaks, hämmastav resultaat.“ Operatsiooni kahjuna on nad aga valdavalt hinnanud hävingut ja surma, mida sõda mõlemal pool rinnet külvab.

Sotsioloogide Russian Field andmetel 37% venemaalastest oleks tungimise Ukrainasse peatanud,kui nad oleks siis teadnud seda, mida nüüd teavad.
See on kõige suurem näitaja kogu perioodi jooksul.
Rahuläbirääkimisi pooldab ca 50%.
остановили бы они решение о начале вторжения в Украину в прошлом, если бы у них была такая возможность. Положительно на этот вопрос отвечают 37% опрошенных

See ongi normaalne kui sõja kolmandal aastal pool elanikkonast leiab, et rahuläbirääkimised poleks liiaks. Näitab rahva kvaliteeti, arulageda sõjakuse puudumist. Aga nad on ka öelnud, millest nad nendel läbirääkimistel ei loobu (vt varasemat kommentaari). Tulnutena monarhistlikust traditsioonist usaldavad nad (78%) oma juhti ja ülemjuhatajat, minnes vabatahtlikena (kontraktnikutena) rindele, ilma et neid sarnaselt Ukrainale nagu loomi piki tänavaid, spordisaale ja kontsertväljakuid peaks taga ajama.

Tõsi ta on, et okupandiks maast madalast kasvatatud toetavad ikka okupatsiooni ja oma juhti.Kui kusagil inimesi loomadena koheldakse, siis seda Venemaal kindlasti.

„Kodueestlasele“ (ilus nimi, kergelt nostalgiline) võib olla hästi ei meeldinud nemo poolt vastuseks emr kommentaarile toodud andmed Vene ühiskonna tervisest (60% küsitletutest peab isegi kolmandal aastal spetsiaalset sõjalist operatsiooni edukaks) ning ta otsustas tulemust veidi kallutada, avaldades, et aga 50% neist seal pooldab ju rahuläbirääkimisi. Vaesekesel jäi aga tabamata, et just sellega ta venelast kiidabki. Sest kes tahab rahu polegi ju nii väga sõjakas. Selgitasin talle seda. Lisades, et 78% neist usaldab ka oma komandöri, mis on samuti märk heast rahvatervisest. Sellega me kahepeale tuvastasime objektiivse olukorra, mis on oluline, Sest kui teie näiteks olete Kiievi režiimijuhi suur sõber ja tahaksite teda toetada, tuleks enne rahakotiraudade lahtilöömist, kui te just Kröösus pole, edendamiseks ette nähtud plaani ka veidi hinnata. Isegi USA-s võeti ju režiimijuhi „võiduplaan“ kaalumisele ja kuna see ebarealistlikuks osutus pidi juut seekord pealinnast vähema seljatäiega lahkuma. Muidugi, kui teil on rohkem raha kui Ameerikal, visake aga letti, isegi siis, kui Kiievi režiimimehed räägivad, et võit tuleb pärast Venes puhkevaid rahutusi, mis varsti, varsti algavad. Kui teil Vene ühiskonna seisund aga teada on, siis saate kohe hinnata, kas nad niisama ärplevad või nõnda hakkabki juhtuma ja oma abi neile kõige efektiivsemal kombel edasi anda. Parajas monoliitsuses peitub jõud, eriti sõja ajal. Stenbocki majagi ihaldaks taolist riiki. Ärge lõhestage, olgem koos, kostub krahvihoonest. Kas te polegi kuulnud? Elate kuskil allveelaevas vä? Kui aga olete kuulnud, siis ärge rakendage kahekordseid standardeid, et meie peame olema monoliitsed aga teised ei tohi. Aga te vist oletegi isolatsioonis. Ronige oma kubrikust välja ja hingeke värsket õhku. Sundmobilisatsioon Ukrainas on igapäevane, suhte sage ja räigete võtetega. Materjali selle kohta on nii välismeedias kui Ukraina pressis. Lugege ja ärge mängige lolli. Teile endale, meile kõigile on kasulik teada Ukraina ühiskonna tõelist, mitte haibitud seisundit.