Lahkuda või jääda... minna ei taha, kuid jääda ei saa. Suurpõgenemine 1944
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
meenutaja19 Oct 2024 05:26
Pärast seda, kui Uluotsa valitsus tühistas 1939.aasta oktoobris välispasside kehtivuse, polnudki võimalik välismaale lahkuda.
ago5519 Oct 2024 08:41
... kui, siis ainult nii, nagu Richard Maasing tegi. Paraku kõigil ei olnud sellist mõistust, et sündmusi ette mäha. Konstantin P. seisis selle eest juba alates 1934 , et hanepojad ilusti kõik võrku jääksid...
emr23 Oct 2024 01:02
R.M. oli soov ja võimalus pere kaitsta...
1944 ei olnud vôimalust üle mere põgeneda...
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: emr (00:59)
emr23 Oct 2024 00:59
Ago,
erarelvade omamise peaaegu keelustamine on hea eeldus ...
ago5523 Oct 2024 02:35
.....
...".. 1944 ei olnud vôimalust üle mere põgeneda..."...
Paraku kuhjusid need soovid viimasel momendil ühele ajahetkele ja ka vähestele kohtadele. (Ühes mu kommentaaris siin foorumis oli öeldud, et juulis lahkusid laevad pooltühjalt Saksamaale, Pärnust põhiliselt). Loodeti "nagu linnud pesal põlevas metsas " /Harald Riipalu väljendi ligikaudne edastus/. Ja nagu segastel aegadel ikka, kerkis hulgana esile valeprohveteid, kes soovmõtlemisel põhineva pusserdamisega asja tunduvalt hullemaks muutsid.
Üks tõeline mees tuli ka tagasi oma pruudile järgi, kui venelaste kontroll oli juba täielik Eesti üle, saab küll, kui on tõeline tahtmine.
Targemad ja julgemad leiavad alati võimaluse, või näevad sündmusi ette ilmselgete arengute valgusel.(loetletud iseloomu omadused ei kuulu eestlaste põhijoonte hulka ; edvus, argus ja ahnus on need, mille põhjal oma käitumise suund valitakse).
Alljärgnevalt mõned raamatud, mis oleksid võinud ilmuda 30 aastat varem, parem veel, kui juba kasvõi Geislingeni põgenke laagri ajal. (Seal aga hakati tegelema oma "põhi-harrastusega": tantsida "koera-jaani" seni, kuni kaob isu muuks mõtestatud tegevuseks. vt.Verner Puuranna mälestusi).
- Hano Ojalo "Lõikusaeg. Kuidas haihtus Eesti Diviis"
- Termo Pikner "Põgenemine. Riigisekretär."
- Xavier Bouvet "Valge laev. Ajalooline romaan Otto Tiefist"
Mõistmiseks väga head ka August Ots, Magnus Ilmjärv , William Tomingas jpt.
Xavier B. suureks eeliseks on see, et ta oskab eraldada olulist mürast ja paigutada see korrektselt õigele sündmuste ajajoonele. Küll aga käib faktidega ümber suhteliselt vabalt, seda raamatu lõpus ka mainib. Mida ta aga ei mõista, on eelevalt mainitud, sulgudesse pandud eestlase tegelikud " motivatsiooni mootorid", iseloomu omadused. See on tema puhul täiesti mõistetav, sest ta on prantslane. Väärika rahva esindaja ebaväärimaid ei mõista, nii nagu söönu ei mõista näljast.
Hanno O. on tublit tööd teinud, lõppjäreldus jääb lugeja teha. Hanno on lihtsalt soliidne , ütlemata kõike otse välja.
Ammendav, objektiivne raamat sest lühikesest perioodist on kirjutamata, ilmselt jääbki tulemata. Wiiliam Tomingas on surnud, Magnus Ilmjärvel muudki teha. Mööda maad aga roomavad " Punased Kraanad" ( "vastavalt Eästi Vabadiigi seädustele ja te võite peffe minna"), kuigi ollakse iseseisvad juba 33 aastat ja idapiir on tugvam kui kunagi varem.
ago5523 Oct 2024 03:18
..."....erarelvade omamise peaaegu keelustamine on hea eeldus ..."...
Eks ikka, ilmselt aga mitte ainus "meetmete komplektis". Siia juurde tasuks vaadata, kui "pikkade hammastega" hoitakse kinni totaalsest elektroonilisest jälitamisest, "põhjuseid" leitakse ja tuleb juurdegi veel.(siinkohal vt. Carri Ginter, pikem intervjuu ERR-i portaalis.)
Venelastel on ütlus "Horoshii nos kulaka za nedelju chujet!" Eesti keelde ümberpanduna : " Hea nina tajub rusikat nädalavõrra ette!"
Just selline nina hävituspataljonlaste lapse-lapsukestel ongi. Tänarelvad, homme...? Kaua sa ikka öösel alla urineerid ja tänaval üle õla tagasi vaatad...!
Ja just seepärast tulebki tegutseda, sest muidu "võimaldab see ajalugu mitte tundvatel isikutel teha valesid järeldusi ning pahatahtlikke manipulatsioone korraldada, "
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.