Väljavõte "kodueestlastele" mõeldud uudiste nupukesest.
...."..."Esiteks on väga piinlik, et meil ei ole seda monumenti, me oleme nii pikalt juba iseseisvad olnud ja eks siin peab ka Tallinna linn ise peeglisse vaatama, et miks seda ei ole, ..."...
Peeglisse ei ole tegelikult vaadatud ligi 33 aastat, ehk siis kogu iseseisvuse aja. Ja kui ongi, siis ainult lõputuks enese imetluseks, a la " meie, ...kõige-kõige, kõige!!!" ("Eestlasele on olla tähtis nimekirjas esimene. Pole tähtis, kummast nimekirja otsast." /Toomas Paul, Usuteaduste Instituudi emeriit professor/).
Teemat jätkates, siis ei ole nii mõndagi vajalikku monumenti, samas kistakse täiesti põhjendamatult korduvalt maha täiesti põhjendatud monumente. Ja samas erilise vastumeelsusega hoidutakse kõrvaldatamast kommunistide-mõrvarite mälestisi, seejures ammendamatult plämisedes neile "uue tähenduse andmisest".
Plämisejate ühendkoori eesotsas on tegelased, kes on algusest saadik võimul olnud ning asendustegevustega vältinud üleminekut eesti riigikeelsele kooliõppele, riigikeelsele asjaajamisele riigi asutustes. Ja seejuures "...õilmitsevad enneolematu populaarsuse lainel.."(tsiteerides KK-st).
Kui müütiline tgelane Orpheus midagi puudutas, muutus see kullaks. Kui "irlitsikud" midagi puudutavad, siis muutub see s.taks.