Mis puudutab laenude nagu kirss ja pirn juurdumist kirjakeelde, siis tähistati XVII sajandil ja XVIII sajandi esimesel poolel vähe tuntud puuvilju sageli ajastuomaste laensõnade või eesti­keelsete kirjeldavate nimetustega, nt Saksa mariõun või Saksamaa mari, edasi baltisaksapäraselt pumber (Viikberg nimetab muidki) ning siis tuli ülemsaksa keelest laenatud ja mugandatud pirn (Birne).
https://sirp.ee/s1-artiklid/va...