Estonians tend to be Unique Individuals
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
lugeja13 Feb 2004 11:31
Peeter Bushi artiklite abiga oleme avastanud, et lugejad tahavad ja vajavad 'Foorum' osa Internet Eesti Elus. Kas toimetus võiks sellist asja luua? Võiks olla midagi sama laadi kui kommentaaride osa -- lugeja kirjutab kommentaari või küsimuse ja teised vastavad. Ega hr. Bush ei saa paratamatult iga nädal meile kirjutada, aga usun et meil on sellisel ajavahemikus ütlemist küll.
An Esto, for the most part14 Feb 2004 05:41
Wow...here's a lot to think about. Here are three really good examples of Estonians. Many look to their gene pool as the true test of and nationality. But even that is complicated for Estonians. Through the ages, our genes have been mixed with those of Russians, Germans, Swedes and other ethnic groups. It makes me feel quite 'diluted', yet I feel very strongly, that I am a true Estonian.
Peter15 Feb 2004 08:12
Eestlane on... eestlane. See artikkel näitab et on ka teisi kes elavad või on elanud Eestimaal aga need ei ole eestlased. Eestlastel on ühine keel ja kultuur mis eraldab meid venelastest, sakslastest, lätlastest, jne. Sakslased elasid Eestis 1000 aastat ja ei loobunud oma keelest ja kultuurist. Nad jäid ikka sakslasteks. Ma arvan et saaksime nendest ka õppida ja hoidma samamoodi meie keele elus siin Kanadas. Mõned venelased elasid ka Eestis aga jäid venelasteks. Peeter kritiseeris K. Pätsi valitsust ühes artikklis mida ta kirjutas mõni nädal tagasi aga see valitsus andis vähemustele palju rohkem õigusi kui meie Kanada riik omal ajal. Eestis olid koolid juutidele, sakslastele ja venelastele. Ükski rahvusgrupp ei olnud seal sunnitud loobuma oma kultuurist või keelest. Probleemid algasid Nõukogude Liidu immigratiooni poliitikaga. Enne sõda üle 90% rahvast olid eestlased aga nüüd see on 60% ümber. See oli genotsiidi katse kommunistide poolt kes soovisid kõik rahvused ära segada ja teha nendest uue inimese, Homo Sovieticus.
Ma olen käinud Eestis päris mitu korda ja rääkinud paljude venelaste, ukrainalaste ja teistega kes räägivad head eesti keelt aga need inimesed ei ole eestlased. Nendel on ikka oma kultuur ja mõtlemisviis mis eraldab neid meiest.


Daniel Schaer18 Feb 2004 05:43
Pean jälle sekkuma. Peter, kes iganes Te olete, olete asjast jälle valesti arusaanud. Teie kommentaarid on valed. Eriti need kus Teie proovite Eestlasi defineerida. Pean Teile ütlema et Eestlaseks ei pea sündima. Minu armas kolleeg on venemaal sündinud ja tema esimesed 14 elu aastat said venemaal ära elatud. Tema isa oli venesõjaväelane ja oli meie okupeerijate seas, aga see tüdruk on rohkem Eestlane kui need kes on ise Eestis sündinud. Ta on Eesti keele ära õppinud, kodakondsus on olemas ja töötab Eesti välisministeeriumis. Sellise Eesti mainega Eestlast ei näe iga päev.
Ma paluks, et Teie lõpetaksite oma liigitamise ja laseks inimestel ise otsustada kas nad on Eestlased või mitte.
IRW18 Feb 2004 06:36
Huvitav. Süüdistad liigatamises aga ise väidad et:

"see tüdruk on rohkem Eestlane kui need kes on ise Eestis sündinud."

Mis õigusega otsustad SINA Daniel kes on vähem või rohkem Eestlane?
EstoKannuk18 Feb 2004 07:01
Usun, et Daniel, kes on sündinud ja elanud eluaeg Kanadas, tugevas Eesti perekonnas ja nüüd Eestisse asunud, on väga objektiivne oma observatsioonidega.
Tõesti võib inimene, kellel pole Eesti verd, olla suur Rahvuslane.
On ta siis Estofiil või Eestlane? Kodakonsuse poolest on ta Eestlane. Eesti keel on suus. Südamest on ta Eestlane.... Siis on ta ka Eestlane.
(palju rohkem kui keegi kes teab, et ta vanemad on Eesti päritoluga, ja teab umbes kus Eesti asub, ei oska Eesti keelt...)
vankumatu15 Feb 2004 12:41
Olles nüüd ise mõnda aega elanud Eestis, võin tunnistada et eestlase identifitseerimine on vägagi keeruline protsess. Ei maksa alati vaadata inimese välise küljele...on nii palju inimesi Eestis kes kuidagi ei mahu selle tüüpilise "heledapäise/siniste juuste kategooriasse", ja ometi nad räägivad eesti keelt. Kui on muukeelse inimesega tegemist, kes on viitsinud ära õppida soome või inglise keele, siis on ilmselge et tal ei ole südamel "eesti asja" kunagi ajada. Kui aga osatakse rääkida soravalt eesti keeles, siis mingil määral on see inimene arvestanud selle maa ja ühiskonnaga kelle keskel ta elab, ja see on positiivne nähtus. Võrdlused mis toimuvad väljaspool Eesti Vabariiki ei pruugi aga olla analoogsed Eesti sisese assimilatsiooni/integratsiooni asjaoludega, sest et tahes-tahtmatult on eesti rahvas aina kiiremini hääbumas väljaspool Eestit.
sepitseja16 Feb 2004 04:24
Eelmise Peter Bushi artikli kommentaarides oli Lelul palju häid punkte, teemadel millel minagi olen pead murdnud. Kahkjuks, artikkel koos kommentaaridega kadus arhiivi, nii et lisan oma mõtted hoopis siin:

1. Eesti Elu ajalehe levitamine. Lisaksin Lelu punktile veel soovitusi. Saan aru, et EE’l on töölisi vähevõitu, aga minu arust promo jaoks tuleb neil ikkagi aega lehe elu pikendamiseks pühendada. Võib-olla mõned vabatahtlikud tuleksid appi, eriti kui pakutakse neile aasta aega prii lehte? Veel parem oleks, kui me looksime ‘Eesti Elu Sõprade Seltsi’, nii nagu on skautidel. Üks EESS’i ülesanne võiks olla Eesti Elu lehti levitada eestlaste suurüritustel, eriti kus nooremad võiksid kohal olla (muidugi ürituse orgi loaga). Ajaleht on produkt. Me peame oskama seda õiget moodi rahvale reklaamida ja eriti noortele.


2. Lelu mainis, et Toronto Eesti Maja, kui suurim väliseestlaste keskpunkt väljaspool Eestit, vajub tegevuse poolest kokku. Maja on nii lootusetult vana, et see ei paku noortele huvi seal üritusi pidada. Lätlased tegid õigesti uue maja ehitamisega. Kas meil on liiga hilja seda teha? Mainiksin veel, et Toronto Eesti Majaga edukalt võistleb Tartu College, mille rahvas on palju edusamme teinud ja moodustanud sellest koolituse ja kultuuri keskpunkti (lehetoimetuse, raamatukogu, arhiivi, korporatsioonide, rahvatantsu, Toronto ülikooli Eesti õppetooli kursuste ja muude orgide elavalt kubiseva kodu).

3. Lelu arutab ka kadunud eestlaste kohta: kuidas neid tagasi meelitada? See on raske pähkel. Mina pakun ka välja idee. Suuri üritusi, nagu suurepäraselt õnnestunud panga rahvapidu, tuleks ühiskondlikult ära kasutada. Meil tuleks sellistel suurüritustel reklaamida kohal olevatele ärakadunud eestlastele mida ühiskonnal on pakkuda ehk läbiviia mini-infolaata, mis pakuks neile inffi nt. Eesti kooli poolt pakutud täiskasvanutele umbkeelsetele keelekursuste, Tiina Kirssi poolt juhendatud Toronto ülikooli kursuste, raamatukogude, korporatsioonide, laskeklubi, golfiklubi, majandusklubi, rahvatantsurühmade, EKN-Sihtkapitali, estore’i, Metsaülikooli, kunstnikude orgide, etnograafiaklubi ja muude klubide-orgide kohta.

Peter17 Feb 2004 05:44
Interneti abiga saab ka palju teha nüüdsel ajal. Saaks koguda eestlaste aadresse ja saata nendele ajalehe. Ma mäletan et Vaba Eestlane saatis proovieksemplaare mõni aasta tagasi nii et võibolla Eesti Elul on ka küllalt palju raha seda teha. See on täitsa häbi asi et enamik eestlasi Kanadas ei telli seda lehte ja loevad hoopis inglise keelseid ajalehti. Samal ajal need inimesed sõimavad neid anglode lehti et "need on nii poliitiliselt korrektsed", "nagu Pravda", "ainult ühest vaatevinklist" jne. Meie ajakirjandus on palju vabam ja arutame paljudest teemadest millest meie ei saaks lugeda Kanada medias.



Anonymous17 Feb 2004 08:43
Kuule...Eesti Elu on endine Vaba Eestlane ja Meie Elu kokku pandud, nii et sa Vaba Eestlast eelmise aasta numbris küll ei saanud!
lelu17 Feb 2004 13:20
Eesti Elu -
Eesti Elu numbrite levitamine üritustel on sepitsejal väärt idee. Inimesed võiksid sealsamas end kirja panna tellimuse prooviajaks – mingi 3 kuud mis läheb uuel tellijal vaid posti kulu maksma, nt. 3 kuud on $10 – see pole ju mingi raha. Siis tuleb veel välja mõelda mingi stiimul (kas sõprade seltsi või rahalise stiimuli näol) sellele kes neid tellimusi seal koha peal võtab ja ongi jälle Eesti Elu lugejaskonna andmebaasil päike üle käinud. Sellega meie ühiskond ka rikastatud.

Küssa, siis, millised üritused, millised noored? Minu arust on lasteaia lastevanemad ideaalsed kandidaadid kellele tuleks leht koju sokutada. Neil on vastuvõtlikus kõrgendatud tasandil eesti asja vastu. Nad soovivad igati võimaldada oma lapsele sellist kaitsvat lähikonda mida nad omas lapsepõlves tajusid. Mingu Eesti Elu lasteaia aktustele või monäitustele lehtede laadungiga või, parem veel, pistku leht iga lapse koolikotti igal laupäeval. Põhiline see, et lapsevanem harjub ära sellega et leht käib. Pärastpoole on raske teabest loobuda ja kevadel võiks tellimuse sedelid juurde panna. Miks ka mitte seda teha täienduskooli ja keskkooli noortega?

Eesti Maja -
Muideks, korrektuuri mõttes, mainisin omas komentaaris kuidas minu arust elu on taas Eesti Majja tagasi tulnud, mitte vastupidi. Ehkki ehitis ise on vana, peitub selles ka oma võlu, näiteks lasketiiru olemasolu. Nii mõnigi hundunolk või gaidiplika saab oma kanada klassi kaaslastele rääkida kuidas ta laupäeval laskmas käib, tühjad kuulikestad asitõendiks taskus. (Siiski, peldikute ümber tegemine oleks igati teretulnud nähtus!)
endine tellija17 Feb 2004 13:54
Kostab küll alul nagu hea idee, aga seda on proovitud.
Meie Elu pandi Eesti Kooli õhtutel Eesti Maja riietehoiu leti peale lastevanematele "proovimiseks". See oli kadunud Tõnu Parmingu idee.
Võibolla sealt tulid mõned uued tellijad. Ma ei tea.

Mina isiklikult lõpetasin lehe koju tellimise, sest selle aja peale kui ta mulle koju, postiteel jõudis, olin juba nädal varem "vaba" lehe ära lugen'd.
Ikka paber!17 Feb 2004 14:30
Mina küll ei lõpeta lehetellimise ära, lehes on palju andmeid, mida internetti ei tule ja mulle meeldib paremini lehetrükki lugeda kui silmi väsitada ekraanil...näiteks eelmises ajalehes pakub Ratas Optical kinkekaarti, mida ma võib-olla veel kasutan.
IRW18 Feb 2004 00:33
Huvitav artikkel. Aitäh Peeter! Loodan et kirjutad palju veel.
IRW18 Feb 2004 08:09
Võibolla tegi Daniel lihtsalt näpuka ja tahtis hoopis öelda:

"see tüdruk on rohkem Eestlane kui MÕNI kes on ise Eestis sündinud"

(mõni - mitte need)

Sel juhul oleksin võibolla temaga enamvähem nõus kuigi mulle isiklikult et meeldi igasugune liigitamine, arvustamine ja jahumine teemal et kes on vähem või rohkem eestlane, mis pagana tähtsus sellel üldse on? Peter on inimene kellel on oma arvamused, tihtipeale ma ei ole temaga samal lainel aga ta on kahtlemata intelligentne inimene kellel on huvitavad ideed ja arvamused. Kui lugesin Danieli kommentaarist lauset "Teie kommentaarid on valed." siis arvasin et Peterile on ülekohut tehtud ja tõttasin teda kaitsma.

Peteril ja Danielil on erinevad arvamused sellest et kes või mis on eestlane. Kellel on õigus ma ei oska öelda ja arvan et see polegi tähtis. Tähtis on see et meid on vähe ja me võiksime kokku hoida selle asemel et vaielda selle üle kes meist on "õige" eestlane.
Anonymous18 Feb 2004 11:18
Nõustun viimase kommentaariga. Pean ütlema ka, et ma ei lugenud Petri artiklit selle pilguga, et on rõhku pandud liigitamisele...mul oli lihtsalt huvitav lugeda kuidas kolm väga erineva tagapõhjaga inimest peavad endid eestlaseks, või minimaalselt kirjeldavad endid seoses Eestiga. Huvitavad näited.
Daniel's fan18 Feb 2004 13:49
Hurray Daniel. Even though I agree also with IRW that everyone has the right to has a right to express their own opinion, I fully resent the self-righteous expertise that Bush offers. His observations are based on inadequate knowledge of our community. His use of the term "ultra-natonal" in previous articles is offensive and shows a fundamental ignorance of his subject matter.
IRW18 Feb 2004 14:17
Daniel criticized Peter, not Peeter. Unless of course that was a typo?
Daniel Schaer19 Feb 2004 00:43
Tere,
IRW see oli näpukas ma mõtlesin ikka "mõni". Vabandan.

Aga minu punkt oli see et laske inimesel ise otsustada kas ta Eestlane või ei ole! Peteril on õigus oma arvamusi jagada ja mul on samas õigus ütelda et tema arvamused on valed eriti kui tema hakkab inimesi liigitama. Kasutan IRW lauset, "meid on vähe" ja sellepärast peaksime vastu võtma kõik Eesti huvilisi ja eriti meie kaasmaalasi kes tahavad meie kultuuriga integreeruda (Venelased jne.). Elagu Eesti!
Peter19 Feb 2004 20:20
Eestlane on inimene kes kuulub eesti rahvusesse. Mitte-eestlane kes peab lugu meie kultuurist ja keelest on estofiil. Kas Teie arvates ainult eesti pass teeb inimese eestlaseks? Ma olen rääkinud päris mitme venelasega Eestis, mitte nende arvates eestlasena vaid välismaalasena kes räägib eesti keelt. Mul oli täitsa üllatuseks kui negatiivsed olid mõnde slaavlaste arvamused eestlastest ja need jutud räägiti mulle puhtas eesti keeles. Jah, olukord on nüüd niisugune et paljud on õppinud eesti keelt rääkima sest ilma selleta ei saa enam Eestis hakkama aga see ei tähenda et kõik need eesti keele rääkijad on eestlased või et nad isegi sallivad eestlasi.
Enne kui hakkate kirjutama et ma ei salli venelasi pean ütlema et ma pean palju lugu vene kirjandusest, muusikast ja toidust. Mul ei ole midagi venelaste vastu ja minu arvates paljud venelased on väga sümpaatsed inimesed.
Eestlane ei ole sama kui näiteks kanadalane. Kui Kanada laguneks mitmeks riigiks siis oleksime järgmisel päeval nende uute riikide kodanikud. Nõukogude Liit, Osmani Impeerium, Austria-Ungari ja USA on kõik näited impeeriumidest. Iga üks kellel on niisuguse riigi pass taskus on osa sellest ühiskonnast ja saab selle ka vahetada teise kodakondsuse eest. Kanada kodakondsust antakse nüüdsel ajal päris vabalt välja ligi iga ühele kes seda soovib. Minu arvates rahvusriigi kodanik on osa rahvast kellel on ühine keel, kultuur ja minevik. Impeeriumi kodanik on inimene kelle kodakondsus on geograafiline ja tihti ka osa mingi suure poliitilise ideest. Kui piirid muutuvad või inimesed kaotavad usku selle poliitilise ideese mis hoiab niisuguse riigi koos siis see riik võib kiiresti kaduda või muuta uueks riigiks.



nudist20 Feb 2004 08:02
Noh, millest me nüüd kirjutame? ;>
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.