Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Teatavasti oli esimese EV President suuresti seotud asjadega, mis sugugi ei edenenud Eesti mainet maailmas ega tugevnenud iseseisvust...vastupidi; ajasid kõvasti logisema! Tänu ühele tuntud Soome teadlase põhjaliku uuringutele ja sellest materjalist koosnevast väljaandest, oleme me saanud palju selgema ja objektiivsema pildi endisest Presidendist. Kõike kiidusõnu Pätsu kohta mida korratakse aastast aastasse kõikides välis-Eesti aastapäeva aktuste kõnedel ei maksa võtta puhta kullana. Arusaadavalt oli ta väga suur sümbol eestlastele kes olid sunnitud põgeneda kodumaalt, aga liigsele sentimentaalsusele vajumine toob oma kurvad tagajärjed.
"Eesti poeg" 22 Feb 2004 12:36 kommentaari lugedes jääb -- vähemalt minul -- täiesti arusaamatuks, mida kirjutaja oma kommentaariga taotleb saavutada -- mis on tema tõeline eesmärk?
EESTI ELU Online kirjutist lugedes on ju igati selge, et ajaleht annab informatiivse ülevaate rea eesseisvatest üritustest kodumaal, mida kavatsetakse punaste poolt hävitatud ühe suure eestlase mälestuseks ette võtta seoses tema 130. sübnni-aastapäeva tähistamisega. Artiklis pole poolt sõnagi, millest võiks välja lugeda, et nn "väliseestlased" (vist Teie poolt üks vihatud rahvuskilluke!) on milgil moel mainitud ürtustega seotud, kuigi olen veendunud, et paljud meist teeksid seda erilise heameelega, kui meil selleks võimalus oleks.
Baseerudes ülaltoodule küsin siin avalikult - oma täisnime küsimusele lisades - mida "Esti poeg" oma kommentaariga tegelikult püüdis või püüab öelda / saavutada? Siinjuures püüan jääda viisakuse piiridesse, kuigi mu sisemine tunne tungivalt soovitab, et antud juhul peaksin küsimust teistuguselt sõnastama.
Lgupidavalt,
Johannes Pahapill
Torontos
EESTI ELU Online kirjutist lugedes on ju igati selge, et ajaleht annab informatiivse ülevaate rea eesseisvatest üritustest kodumaal, mida kavatsetakse punaste poolt hävitatud ühe suure eestlase mälestuseks ette võtta seoses tema 130. sübnni-aastapäeva tähistamisega. Artiklis pole poolt sõnagi, millest võiks välja lugeda, et nn "väliseestlased" (vist Teie poolt üks vihatud rahvuskilluke!) on milgil moel mainitud ürtustega seotud, kuigi olen veendunud, et paljud meist teeksid seda erilise heameelega, kui meil selleks võimalus oleks.
Baseerudes ülaltoodule küsin siin avalikult - oma täisnime küsimusele lisades - mida "Esti poeg" oma kommentaariga tegelikult püüdis või püüab öelda / saavutada? Siinjuures püüan jääda viisakuse piiridesse, kuigi mu sisemine tunne tungivalt soovitab, et antud juhul peaksin küsimust teistuguselt sõnastama.
Lgupidavalt,
Johannes Pahapill
Torontos
Ma samuti leian, et EP kommentaar, mis lõpeb lausega "liigsele sentimentaalsusele vajumine toob oma kurvad tagajärjed", on liiga dramaatiline ja sihitu. Mida pidi Päts väikese Eestiga peale hakkama Venemaa jõudude ees? Tean küll, et Pätsi kohta on toodud lagedale kahtlasi punkte. Tulemused oleksid samad olnud, Eesti pidi venelaste tahtmise järgi nendele 'tagasi' saama. Päts oli omal ajal tugev ja austatud juht, keda noorel Eestil oli vaja ja teda tuleb ikka au sees hoida.
Võibolla Eesti poeg arvab et tema olaks saanud paremeni selle Eesti riigi valitsemisega hakkama kui Päts...
Lugupeetud kommenteerijad! Saan aru et te ärritute minu arvamuse üle, kuid paraku on ka Eestis hakatud suhtuma President Pätsu kui Riigi juhti suhteliselt kriitilisemalt ja kuigivõrd erinevamalt, võrreldes sellise üldiselt välja kujunenud mainega temast välismaal. Isiklikult arvan et see on tervitatav samm, sest on selge, et Pätsu isiklik võim viimastel aastatel riigi juhi rollis oleva otsuste tegemises ei olnud sugugi väga objektiivne, kuigi sageli, nagu siingi näha, korrutatakse pidevalt, et Presidendil polnud teist võimalust. Kui President oli viimastel aastatel ennast peaaegu 100% kompromiteerinud end venelaste kätesse, siis loomulikult ei võinud tal olla teist teed-tuleb lõpuks ometi välja et nii see ka oli. Miks aga siinjuures nii mõnigi on selle faktiga vastamisi seistes niivõrd jäik oma arvamuses, ma küll ei saa aru. Jääb mulje, et välismaal elavad eestlased arvavad end kõige õigemad langetamaks Eesti riigi ajaloos toimunut, olgu see esimese Vabariigi saatus või 50a. okupatsiooni oma; miskipärast arvatakse, et kodu eestlased ei ole veel küllalt küpsed, et väärhinnangut pakkuda oma ajaloost; seda kinnitades oma aegunud arvamusega et kommunistlik propaganda on pikaks ajaks Kodumaal oma jäljed jätnud. Oleks aega hakata tõsisemalt arvestama ka kodu-eestlaste ajaloo käsitlusega...
Sul on õigus!
Meie, siinsündinud, ei tea muud (väljaarvatud kui oleme ise ajalugu uurinud mitmetest allikatest) kui mida meile on õpetatud.
Olen juba aastaid kuulnud sellest, kuidas asjad polnud just nii...
Kodu Eestis on teadlasi, ajaloolasi, haritud Rahvuslasi, kelle arvamusi peame ka arvestama. Meil ei saa olla oma versioon ajaloost.
Mina isiklikult ei tea mis õige versioon on. Jätan seda spetsidele. Vaidlen ainult, et silmad peavad avatud olema teistele variantidele.
Meie, siinsündinud, ei tea muud (väljaarvatud kui oleme ise ajalugu uurinud mitmetest allikatest) kui mida meile on õpetatud.
Olen juba aastaid kuulnud sellest, kuidas asjad polnud just nii...
Kodu Eestis on teadlasi, ajaloolasi, haritud Rahvuslasi, kelle arvamusi peame ka arvestama. Meil ei saa olla oma versioon ajaloost.
Mina isiklikult ei tea mis õige versioon on. Jätan seda spetsidele. Vaidlen ainult, et silmad peavad avatud olema teistele variantidele.
Kirjutate, et “…välismaal elavad eestlased arvavad end kõige õigemad langetamaks Eesti riigi ajaloos toimunut…” ja “miskipärast arvatakse, et kodu eestlased ei ole veel küllalt küpsed, et väärhinnangut pakkuda oma ajaloost; seda kinnitades oma aegunud arvamusega et kommunistlik propaganda on pikaks ajaks Kodumaal oma jäljed jätnud.”
Mina küll nii moodi ei mõtle! Ja ma ei usu, et teised siin nii mõtlevad. Miks panna nii suurt väliseestlase kella ühe inimese arvamuse külge? Kas välismaal eestlane ei tohi oma arvamust pakkuda, ilma et kritiseeritakse kommentaari ta asukoha põhjal? Me just kummardame uhkusega Eesti ees, et te nii palju olete saavutanud! Au teile!
Ikka see ‘meie-teie’ kompleks kergitab oma pead. Alguses arvasin, et Eestis ollakse üleolevad. Kui käin üle pika aja Eestis, siis surun ennast nii pisitillukeseks ja nähtamatuks hoides suu kinni, et vältida käratust: “Rott! Kasi minema!” Aga seda pole juhtunud. Nüüd tundub, et on hoopis Eesti mandril alaväärsusekompleksiga tegemist. Ja meie siin häbeneme oma keeleoskamatusega ja alaväärsuses Eesti ees! Kuidas me niimoodi kokku tuleme?
Pärast kui Eesti võttis oma vabaduse tagasi, tulid ‘väliseestlased’ suure hurraaga oma resurrsidega ja teadmistega Eestisse appi (võib-olla liiga suure innuga) ja paljud saadeti tagasi, mõned võib-olla ka õigusega. Siis tõmbusime tagasi, küllap nad küsivad abi, siis kui on vaja.
Loodan, et see halvustav laine hakkab ära kaduma. Välismaal elavad Eestlased on üle aastate kogunud resursse ja teadmisi, mida võiksime Eesti heaoluks ära kasutada, kui ainult seda tahetakse. Me oleme uhked, et Eestis on suudetud nii palju leidlikult ära teha nii lühikese ajaga. Minu soov oleks, et teeksime paremini koostööd.
Mina küll nii moodi ei mõtle! Ja ma ei usu, et teised siin nii mõtlevad. Miks panna nii suurt väliseestlase kella ühe inimese arvamuse külge? Kas välismaal eestlane ei tohi oma arvamust pakkuda, ilma et kritiseeritakse kommentaari ta asukoha põhjal? Me just kummardame uhkusega Eesti ees, et te nii palju olete saavutanud! Au teile!
Ikka see ‘meie-teie’ kompleks kergitab oma pead. Alguses arvasin, et Eestis ollakse üleolevad. Kui käin üle pika aja Eestis, siis surun ennast nii pisitillukeseks ja nähtamatuks hoides suu kinni, et vältida käratust: “Rott! Kasi minema!” Aga seda pole juhtunud. Nüüd tundub, et on hoopis Eesti mandril alaväärsusekompleksiga tegemist. Ja meie siin häbeneme oma keeleoskamatusega ja alaväärsuses Eesti ees! Kuidas me niimoodi kokku tuleme?
Pärast kui Eesti võttis oma vabaduse tagasi, tulid ‘väliseestlased’ suure hurraaga oma resurrsidega ja teadmistega Eestisse appi (võib-olla liiga suure innuga) ja paljud saadeti tagasi, mõned võib-olla ka õigusega. Siis tõmbusime tagasi, küllap nad küsivad abi, siis kui on vaja.
Loodan, et see halvustav laine hakkab ära kaduma. Välismaal elavad Eestlased on üle aastate kogunud resursse ja teadmisi, mida võiksime Eesti heaoluks ära kasutada, kui ainult seda tahetakse. Me oleme uhked, et Eestis on suudetud nii palju leidlikult ära teha nii lühikese ajaga. Minu soov oleks, et teeksime paremini koostööd.
Päts oli naiivne inimene, ka piisavalt paganlik, kuna suhtus üleolevalt jutlustaja Reitsi hoiatustesse ja naeruvääristas tema üleskutset meeleparanduseks läheneva ohu vältimiseks. Pätsi kõnedest (mida olen kuulanud) selgub, et ta tõepoolest oli päris tavaline eesti naiivne inimene, kellele isegi hiljem ei paistnud kohale jõudvat, mis ikkagi juhtunud oli. Kirjutas ta ju alla paberitele, milledes praktiliselt tema enda saatus oli ära määratud. Mulle tõepoolest ei meeldi, et mingi PÕDER (soome tegelinski nimega Turtola) tuhnib oma vastiku kärsaga äärmiselt ebameeldivas ja traagilises Eesti ajaloos. Tagantjärgi tark olla on tõesti nõme, eriti kui seda mingi targana esinev soomlane teeb. Ja ärge unustage, et Soome praegune poliitika on täis neid vasakpoolseid õigeusulisi soome kommuniste, kes isegi parlamendis on esindatud! See aga on tabuteema Soomes, kuna mõnes mõttes tundub, et veelgi palju poetakse venelaste ees, samas neid ka kardetakse. On ülekohtune süüdistada otseselt Pätsi kõiges, kuna ka Lätil ja Leedul ei läinud paremini, Soome oli siiski teises olukorras, kuna oli nii palju suurem ja tugevam. Samas ei ole ka tark teha Pätsist pühakut, kuna ta seda ei olnud. Soomlased aga on järjekordselt üritanud olla "targemad suurvennad", mis on vastik nähtus.
Ajaloolaste hilisemad uurimised on tuvastanud et paljud, kes ülemaailmses ulatuses on tuntud suurte riigijuhtidena, on teinud kas häbiväärseid tegusid või jätnud isiklike huvide tõttu tegemata oma riigile midagi väga vajalikku. Nii on igati mõeldav et ka meie suurmeeste tegemistes ja/või tegematajätmistes võib olla midagi, mida tagantjärgi tarkusena või täiendavate teadmiste varal võib taunimisväärseiks tunnistada. Taas-iseseisvunud Eesti riigimehed on - eriti just viimastel aastatel -üha rohkem rääkinud rahva võõrandumisest riigist ning meie madalat rahvustunnet on isegi rahvusvahelised uuringud täheldanud. Seega võib küll õigustatult küsida miks on praegu vaja hakata otsima suure hoolega vajakajäämisi Pätsi ja Laidoneri tegemistes. Kas nüüd pole targem veel elusolevaid usutledes uurida ja avalikustada mille nimel idarindel kangelaslikult võideldi ning mida sellega saavutati. Tänu valitsustele, kes pole julgenud mitte ainsatki sündmust "Eesti teisest vabadussõjast" avalikult tähistada teavad nooremad eestlased väga vähe sellest mis tegelikult juhtus aastatel 1940 - 1944. Või piisab sellest kui teha nii nagu mõned tänased Eesti ajaloo uurijad soovitavad - "jõuda arusaamisele meie häbiväärsest osalemisest inimsusevastastes kuritegudes"? Loomulikult on Eesti ka teisi ajaloolasi, kes osundatuga ei nõustu, kuid kes ilmselt ootavad oma uuringute tegemiseks või avaldamiseks sobivamat aega.
Õnneks on Eestil juba mõnda aega täitsa oma pühak olemas..ta nimi on Piiskop Platon; E V Õigeusklike märter. Võib olla et Soomes on palju niisugused vasakpoolsed õigeusklikud, kuid õnneks ei esine see probleem Eestis. Kui te Eestisse järgmine kord tulete, vaadake kui ilusaks on restaureeritud Püha Siimeoni Kirik Tallinna sadalal; palju sellest vaevast kuulub tänu eelkõige just selliste "parempoolsete" tublide Eesti ärimeeste annetustele ...nii et Eestis on vist Õigeusklik kirik veidi teistsuguse mainega kui Soomes.....
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.