Olen täna oma lektoritööst vabam ning loen nagu ikka vahetevahel "maailma eestlaste" ajalehti.
Kui minule oleks keegi sõnanud 20-30 aastat tagasi vene okupatsiooni ajal, et oled tulevikus Eesti Vabariigi ajal lektor Tehnikaülikooli juures, siis ma oleks tõsiselt mõttesse jäänud! Mitte sellepärast, et ma nagu poleks uskunud Eesti vabanemisesse okupatsioonist - seda teadsin ma kogu oma elu ning tegin kõik et see varem õnnestuks!
Nüüd ma kasutaksin loo kirjutaja lõigupealkirja "teemana".
Ma ei ole kunagi olnud veendunud, et minu õpetaja oleks "noor" - noorel õpetajal poleks mulle "midagi erilist" õpetada olnud - puuduvad elukogemused, töökogemused, koostatud õpikud või kirjutatud artiklid ja raamatud. Selleks et osata oma mõtteid väljendada arusaadavalt (üli)õpilastele, siis kindlasti peaks hinnatud õpetajal olema varasemalt toimetatud mitmeid trükiseid, kirjutatud sisukaid artikleid, olema esinenud konverentsidel, olema väärikas ja erudeeritud jne.
Minu küsimus - artikli kirjutajale: kas sellistele, ainult mõnedele minu nimetatud tunnustele vastab "noor õpetaja" ? Ja ma vastan ka - "Noor õpetaja" ei vasta oma "eruditsiooni tasemega" (üli)õpilaste ootustele, ja selles on probleem!
Minu arvates iga erudeeritud inimene ei sobi õpetajaks nagu iga väga hea sportlane ei kõlba treeneriks!
Olen huviga jälginud Välis-eestlaste tööalaseid karjääre ning suurima rahuldusega olen täheldanud, et paljud Välis-eestlased on püüdlikult saavutanud magistri ja doktorikraade ning on olnud edukad ja tunnustatud õpetajad ülikoolides ning kolledzites üle maailma.
Kui ma enda kohta nimetaksin, et olen põhjalikult läbi lugenud sadasid raamatuid nii ajaloo, politoloogia, tehnoloogia, majanduse, keskkonna ning prognoosimise valdkonnas ja ka ise kirjutanud-toimetanud nii mõndagi, - siis ma arvan, et mul on tekkinud nn. "oma arvamus" ka paljudes "Eesti arengu küsimustes". Eks ma oma loengutes esindan ka seda "oma arvamust" teema piirides. Aga kus on "noorel õpetajal" see elutarkus? - seda kahjuks ei saagi tal olla!
Soovin kõigile arutelus osalejatele vahedat sulge ja teravat mõistust ning sallivaid teksti väljendusi! Parimate soovidega Teie kodu-eestlane Mati Pungas Tallinn - Nõmmel.

V.a. Mati Pungas.

Olen Teiega täpselt ühel nõul - olen ise samuti alati hinnanud kogemustega ja kõrge eruditsioonitasemega õpetajaid, kel on anda õpilastele midagi sootuks enamat kui vaid kooliraamatu jutt. Ent: arvan, et nõustute minuga, kui ütlen, et järjepidevus peab valitsema - kui need vanad ja targad ja tõepoolest oma ala ülihästi valdavad spetsialistid/pedagoogid ükskord pensionile lähevad - aga vananemisest paraku me keegi ei pääse - mis saab siis? Artikkel peakski nagu välja tooma seda probleemi, mis Eestimaa koolides juba nüüd valitsemas on.

Nagu öeldakse - noorus on ajutine nähtus - ja kust siis üldse tulevad need targad ja kogemustega, kui neid nooruspäevil keegi tõsiselt ei võta?