väga hea ülevaatlik lugu. Kui järgmine aasta eestlased ikka veel osalevad/on kutsutud, siis lähen ise ka vaatama. Huvitav, et ka venelased seal esindatud on, kas tahavad ka NATO'sse?

Tore üritus muidugi aga kardan küll, et esialgu jääb see eestlastele vist viimaseks! NATO-s on minu teada sellised mängureeglid, et iga vald toidab omad vaesed. See tähendab, et kui siiani õpiti keelt Kanadas Kanada maksumaksja raha eest, siis nüüd NATO liikmena, tuleb endal rahakoti raudu lõgistada. Raha aga ei tahaks Eesti riik kohe kuidagi anda, õieti polegi teist nagu O. Lutsu Tõnisson Tootsile ütles.
Märt Tiru, vana rebane, heietas, et saadetakse ikka neid, kellel keelt vaja on. No jutuks hea küll! Härra kapten ütles järgmises intervjuus lapsesuuga välja, et nendel on see inglise keel niigi selge.
Tiru ja tema põlvkonna Eesti ohvitserid said tõesti inglise keele kätte sedasorti välisreisidelt, noorterl meestel aga tambitakse keel ikka juba hiljemalt sõjakoolis selgeks.
Küllap see Eesti ohvitseridele ikka rohkem puhkuse ja preemiareis on, saab oma igapäevasest teenistusrutiinist puhata ja veidi rahagi kõrvale panna!
Muide, kas see mereväe first lieutenant oli ka eestlane? Kui oli, siis küll - häbi, mees!

See mees oli Lätist, kui kuulata intervjuud.

Vallakirjutajale. Miks on vaja küüniliselt targutada asjadest millega Teie ei ole üldsegi kursis. Eesti ohvitseride keele oskus on Kanadasse tulles hea ja Kanadast lahkudes veelgi parem. NATO nõuab seda. Keele kursused lähitulevikus jäävad püsima. Mereväe ohvitser on, jah lätlane. See tuleb selgelt jutust välja.